Eestis saab kasvatada kvaliteetseid laua- ja veiniviinamarju ({{commentsTotal}})

Eestis kasvanud viinamarjad.
Eestis kasvanud viinamarjad. Autor/allikas: PM/Scanpix

Eestis on võimalik kasvatada viinamarju, mille magusus on piisav, et kasutada marju nii söömiseks kui ka veini valmistamiseks. Sellele tulemusele jõudis oma uurimistöös Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Helen Riisalu.

Eestit peetakse karmi kliimaga põhjamaiseks piirkonnaks, mis üldiselt ei sobi soojalembeste kultuurtaimede kasvatuseks. Kuid tänu sordiaretusele saab tekitada ka selliseid soojalembeste kultuurtaimede sorte, mis kasvavad isegi karmi kliimaga piirkondades.

Üks selline taim on viinapuu, mida on peetud enamasti vahemereliseks ja sooja parasvöötme kultuuriks.

Soojas kliimas küpseb viinamari suhkrurikkaks ja suhkru hulk ongi viinamarja peamine kvaliteedinäitaja: lauamarjades mõjutab suhkrusisaldus koos hapetega maitset, veinimarjades aga sõltub suhkrusisaldusest tulevase veini alkoholisisaldus.

Helen Riisalu tahtis teada, kas Eestis on võimalik kasvatada sellise suhkrusisaldusega viinamarju, et need sobiksid söömiseks ja veini valmistamiseks. Selleks uuris Helen koostöös Maaülikooliga kokku 12 viinamarjasorti: "Jubilei Novgoroda", "Zilga", "Rondo", "Hasanski Sladki" (veiniviinamarjasordid) ja  "Osella", "Mars", "Kosmonavt", "Somerset Seedless", "Swenson Red", "Canadice", "Arkadia" "Supaga" (lauaviinamarjasordid).  

Ta mõõtis viinamarjasortide marjade mahla murdumisnäitaja ja arvutas selle põhjal marjade suhkrusisalduse.

Uurimistöö tulemusena leidis Helen, et kaheksast uuritud lauaviinamarja sordist oli kuuel kvaliteedinõuetele vastav suhkrusisaldus ja neljast veinimarja sordist oli kahel vajalikule näidule ligilähedane suhkrusisaldus. Seega saab uurimuse tulemuste põhjal öelda, et Eestis on kvaliteetsete veini- ja lauaviinamarjade kasvatamine täiesti võimalik.

Uurimistöö soovitusi koduaiapidajatele:

  • Lauamarjade kasvatamine peaks toimuma kasvuhoones või kiletunnelis, sest nii on võimalik saada küpseid viinamarju iga-aastaselt – nii ei sõltu need ilmakapriisidest kuigi palju.
  • Lauamarja sordid on pikema kasvuperioodiga.
  • Veinimarju võib kasvatada avamaal, kuid kvaliteetse saagi saamiseks on oluline õige sordivalik.
  • Koduaias on soovitatav valida soe kasvukoht seina ääres, sest seal on mõne kraadi võrra temperatuur kõrgem. 
  • Koduaiapidajad saavad viinamarjataimi soetada endale näiteks Juhani Puukoolist, millest saab osta sorte "Zilga", "Rondo", "Hasanski Sladki", "Swenson Red", "Arkadia" ja "Candice".

Helen Riisalu uurimistööd "Suhkrusisaldus viinamarjades sõltuvalt sordiomadustest" saab täispikkuses lugeda õpilaste teadusajakirja Akadeemiake sügisnumbrist. Uurimuse juhendajateks olid professor Kadri Karp Maaülikoolist ja õpetaja Einike Reinvelt Jaan Poska Gümnaasiumist.

Kas teadsid, et:

Brix'i ühik / arv / kraad (lühend °Bx) näitab suhkru sisaldust vesilahuses. Brix'i kraad võrdub ühe grammi sahharoosiga 100 grammis vesilahuses. Veinimarjades sõltub Brix'i näidust toodetava veini alkoholisisaldus ja seepärast määratakse korjeaeg just selle näidu põhjal. Lauamarjadel mõjutab suhkur koos hapetega maitset, nii et miinimumparameetrid on ette antud kvaliteedinõuetes.

  • Viinamarju hakati kultiveerima vähemalt  6 kuni 8 tuhat aastat tagasi Lähis-Idas.
  • Pärmseeni, mis võimaldasid avastada alkoholi ja panid aluse selle tootmisele, leidub looduslikult viinamarja koores. Ühtlasi on pärmseened ka üheks varajasimaks kodustatud mikroorganismiks.
  • 0,75 l veini saamiseks kulub umbes 1,4 kg viinamarju.
  • Valget veini võib valmistada kõikidest viinamarjasortidest, sest ka tumedamate sortide mahl on pea alati hele. Kuid valgete veinide toorainena kasutatakse enamasti siiski ainult heledaid sorte.
  • Maailmas on teada enam kui 400-aasta vanuseid ja enam kui 15 m pikkuseks kasvanud viinapuu isendeid.
  • Veiniteadust ja viinamarja-veiniteraapiat nimetatakse vastavalt önoloogiaks ja ampeloteraapiaks.
  • Viinamarjad ja rosinad on eluohtlikud koertele – nende söömine tekitab neerupuudulikkuse, mis võib lõppeda koera surmaga.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: