Amy Apprill Massachusettsis asuvast Woods Hole'i Okeanograafiainstituudist ja ta kolleegid uurisid korallivastsete käitumist kolmes erisuguses kohas: tervisest pakataval ja kalarohkel korallrahul, kehvemas olukorras oleval korallrahul ja täiesti lagedas kohas.

Katsepaigad olid valitud nii, et neis valitsesid üsna ühesugused valgustingimused, sest on teada, et valgusolud on korallivastsetel kinnitumiskoha valikul tähtsad.

Kuid paikade helitaust oli väga erinev. Heas seisundis korallrahul kõlas suurkalade liikumisest tekkinud üsna vali ja madala sagedusega heli. Kehvemas seisundis rahul oli see heli nõrgem ja tühjas kohas pea olematu.

Selgus, et kahe ja poole päeva jooksul oli heas seisus, tugeva helitaustaga rahul end mõnele sobivale pinnale kinnitanud 50 protsenti rohkem vastseid kui kahes teises paigas.

Apprill ja kolleegid soovitavad kehvemas seisus korallrahude juures mängida kalahelide salvestisi, et vaadata, kas nii õnnestub neid paremini taastada.