Pruunvetikad suudavad vajadusel iseseisvalt paljuneda
Rannikuvetes levivatel pruunvetikatel on varuks üllatav lahendus, kui sobivat partnerit pole parasjagu läheduses. Nimelt selgub värskest uuringust, et muidu suguliselt paljunevad vetikad suudavad vajadusel paljuneda täiesti üksi.
Saksamaa teadlased eesotsas GEOMAR Helmholtzi ookeaniuuringute keskuse merebioloog Daniel Liesneriga uurisid laboritingimustes hiidvetika elutsüklit, mida leidub looduses peamiselt Lõuna-Aafrika ning Namiibia rannikul. Üllatuslikult selgus, et lisaks emastaimedele suudavad viljastamata järglasi toota ka isasrakkudega taimed.
Eelnevalt on teadlased pidanud seda äärmiselt keeruliseks, sest erinevalt suurtest munarakkudest on isasrakud ehk spermid tillukesed ning neil on uue taime arengu toetamiseks väga vähe varusid. Iseseisva paljunemise käigus muutub aga isaste vetikate geenide aktiivsus, mille tulemusel on need emastega sarnased.
Looduses ei pruugi aga sellist aseksuaalset paljunemist peaaegu üldse kohata. Uurijad analüüsisid üle 500 loodusest pärit vetika, kuid ei leidnud iseseisva paljunemise kohta ühtegi selget tõendit. Nimelt on iseseisva paljunemise teel saadud taimel tunduvalt nõrgem tervis, näiteks on selle kasv aeglasem. Lisaks avastasid teadlased, et kui vastassugupoole esindaja kasvab laboris samas veekeskkonnas, eelistab vetikas koheselt sugulist paljunemist. See näitab, et vetikad suudavad tajuda potentsiaalseid partnereid keemiliste signaalide kaudu.
Teadlaste sõnul on iseseisev paljunemine vaid hädaabinõu väikestele või eraldatud asurkondadele sellises olukorras, kus partnereid ei leidu. Siiski aitab parem arusaam pruunvetikate paljunemisviisidest meil tulevikus seda olulist liiki paremini kaitsta.
Tulemused ilmusid ajakirjas PLOS Biology.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Johannes Peetsalu




















