Mürareostus häirib elusloodust arvatust enam
Meie elutegevusest tekkiv igapäevane müra ei ole ebameeldiv vaid inimestele. Värske ülevaateuuring näitab, et inimtekkeline müra muudab põhjalikult loomade eluharjumusi ning võib sageli lühendada nende eluiga.
Belfasti ülikooli teadlased analüüsisid üle kahesaja varasema teadustöö, mis hõlmasid peaaegu kõiki maailma piirkondi. Täpsemalt vaatlesid nad ligi kahtsadat maal ja vees elavat liiki ning avastasid, et mürareostus mõjutas 80 protsendil uuritud loomadest vähemalt ühte elulist omadust.
Müra võib mõjutada näiteks seda, kuidas geenid avalduvad või häirida immuunsüsteemi tööd ja elundite arengut. Kõige otsesemalt segab see aga igapäevast toitumist. Näiteks nahkhiired, kes peavad jahti terava kuulmismeele abil, püüavad mürarikkas keskkonnas neljandiku võrra vähem saaki. Teadlaste sõnul summutab mürafoon ööliblikate tekitatud vaikse krabina ning nii peavad nahkhiired oluliselt kauem lendama, et leida piisavalt toitu.
Müra võib olla ka otseselt surmav. Koondandmetest selgus, et mürarikastel aladel langes liikide arvukus umbes 40 protsenti, samas kui suremus kasvas ligi 140 protsenti. Ekstreemne näide pärineb fossiilkütuste puurimisest. Näiteks kasutatakse merepõhjast naftamaardlate avastamiseks võimsaid õhukahureid, mille kasutamisel tekkiv helilaine on nii tugev, et läheduses olevate kalade ujupõis võib lihtsalt lõhkeda.
Töörühm loodab, et uued andmed aitavad poliitikakujundajatel täiendada olemasolevaid regulatsioone, mis vähendaksid loomadele ohtlikku keskkonnamüra. Võimalik viis mürataseme vähendamiseks on näiteks müravabade tsoonide rajamine nii maismaal kui ka veekogudel.
Uuringu tulemuste kokkuvõte ilmus ajakirjas Science.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Johannes Peetsalu




















