Audioloog: mürarikkas keskkonnas tasub kasutada kuulmiskaitsevahendeid
Inimesed alahindavad tihti müra mõju ega teadusta endale sellega kaasnevaid riske. Paraku võib pikaajaline kokkupuude valju heliga tekitada audioloogi sõnul püsivaid kuulmiskahjustusi. Seega tasub kasutada kuulmiskaitsevahendeid.
Audioloog Piret Zimmer rääkis Raadio 2 saates "Piltlikult öeldes", et kuulmiskahjustused võivad tekkida ka sellise müra tõttu, mis on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks. "Tavaline heli, näiteks kui inimene räägib meetri kauguselt, on umbes 60 detsibelli, aga jõusaalis võib heli tõusta kuni 88 detsibellini, mis tähendab, et selles keskkonnas võiksime olla ainult neli tundi, ilma et see meie kuulmist kahjustaks," selgitas Zimmer.
Lisaks tõi ta näite kuni 100 detsibellini ulatuvatest kontsertidest, kus inimeste kuulmine võib vaid 15 minutiga püsivalt halvendada. Seda illustreerib ka tõsiasi, et Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul kannatab 2050. aastaks iga neljaks elanik maailmas erineva raskusastmega kuulmislanguse all.
Audioloog soovitas valjudes keskkondades kasutada kuulmiskaitsevahendeid. "On olemas spetsiaalsed kõrvatropid, mis lasevad heli läbi, kuid vähendavad selle kahjulikku mõju," sõnas Zimmer. Selleks, et sisekõrvas olevad karvarakud saaksid taastuda ja puhata, soovitatakse helide kuulamise kestust teadlikult piirata. Audioloogi sõnul on reegel selline, et heli ei tohiks kuulata maksimaalse tugevuse peal ning mitte kauem kui tund aega korraga.
Kuulmiskahjustusega inimest saab aidata
Kuulmise halvenedes tuleks pöörduda audioloogi poole, et teha läbi kuulmisuuring. Zimmer selgitas, et müra põhjustatud kuulmiskahjustus võib olla nii ajutine kui ka püsiv. "Kui karvarakud sisekõrvas ei suuda enam oma tööd teha, tekib kuulmislangus. Ajutine kahjustus võib taanduda, kuid püsiva kuulmislanguse korral on vajalikud kuuldeaparaadid või raskematel juhtudel ka sisekõrva implantaat," sedastas Zimmer.
Tema sõnul on kuuldeaparaadid muutunud ajas aina tõhusamaks ja pakuvad vastavalt kasutuskeskkonnale ka erinevaid režiime müra vähendamisest kuni telefonikõnede vastu võtmiseni. Tõsise kuulmiskaotusega inimestele vajalik sisekõrva implantatsioon on aga Eestis Tervisekassa poolt kaetud protseduur.
Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Publitsistika praktikad". Autorid on magistrandid Richard Särk, Siim Šinkarev, Tuuli-Ann Freienthal ja Tanel Mütt.
Toimetaja: Sandra Saar