Tartu Ülikooli farmakoloog Malle Kuum sõnas, et vahet tuleb teha multivitamiinidel ja tavalistel purgivitamiinidel. "Multivitamiin sisaldab kümneid erinevaid vitamiine ja mineraalaineid ühes tabletis. Nii-öelda purgivitamiin sisaldab ühte või paari aktiivset ainet, sageli oluliselt kõrgemates doosides kui multivitamiini tablettide sees," ütles Kuum ERR-ile.

"See omakorda tähendab, et purgivitamiinidest võib saada olulist kasu – näiteks C-vitamiin, D-vitamiin, loote närvisüsteemi arengut toetav foolhape ja B-vitamiini kompleksid. Samas on nendega võimalik ka üleannustada," lisas ta.

Kuuma sõnul on üks probleem arvukate komponentide puhul see, et ühte preparaati kokku pandud ained häirivad teineteise imendumist. Seetõttu ei jõua need piisaval määral kehasse imenduda. "Tuleb vaadata, kui palju ühte või teist ainet üldse preparaadis sisaldub ja kas sama ainet poleks lihtsam saada normaalse toitumise kaudu," toonitas Kuum.

Mööda ei tohiks tema sõnul vaadata keemiastki ehk millise molekulina on manustatav aine tableti sees. "Erinevalt samadest toidus sisalduvatest ühenditest peab tabletis sisalduv aine kehasse jõudmiseks (täiendavalt) vees lahustuma. Kui lahustumise ja sealt edasi imendumise jaoks peab tabletis sisalduv aine kõigepealt reageerima maos oleva soolhappega, tuleb mõista, et see võib vähendada ka mineraalaine imendumist," tõi Kuum näite.

Sageli leiab müügiriiulitelt ka vees lahustumatut kaltsiumkarbonaati ja magneesiumoksiidi sisaldavaid preparaate. "Nendes sisalduv kaltsium ja magneesium saavad imenduda alles pärast seda, kui ühendid on ära reageerinud ning tekkinud vees lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkloriid. Samad mineraalained on müügil ka orgaaniliste sooladena, millest keha saab mineraalaine lihtsamini kätte," märkis farmakoloog.

Niisamuti leidub inimesi, kelle keha eripärade tõttu imendub mõni aine keskmisest kehvemini. Kuum tõi näitena B12-vitamiini ehk kobalamiini, mis on müügil nii tsüanokobalamiini kui ka metüülkobalamiinina. Viimane neist on niinimetatud looduslik B12 vorm. "Mõnedel inimestel esineb B12 metabolismi mõjutavates geenides pisike muutus, mille tulemusel ei suuda nad tabletis olevat tsüanokobalamiini nii hästi ammutada kui looduslikke kobalamiini vorme. Kasu inimese jaoks väheneb," nentis farmakoloog.

Inimesed kipuvad vitamiinidega liialdama

Malle Kuuma sõnul on igale multivitamiini ja toidulisandi pakile märgitud, et selle tarvitamine ei vähenda vajadust normaalselt toituda. Kahjuks inimesed sageli seda hoiatust ei märka või siis ei soovi märgata. "Inimene võib loota, et päevast päeva kuiva saia ja moosi süües või kapsalehte närides ning multivitamiine tarbides saavad tema vitamiinide ja mineraalainete vajadused kaetud. Päris nii see ikka ei ole," tõdes ta.

Kehvapoolse toitumise korvamiseks kipuvad inimesed vitamiine ülemanustama. "Õnneks on inimese keha nii üles ehitatud, et juhuslikud kõrgemad vitamiini doosid suurt probleemi kohe ei põhjusta – võib esineda lühiaegne seedetrakti ärritus, halb enesetunne või peavalu. Küll aga võib probleeme põhjustada pikaaegne suurte koguste rasvlahustuvate vitamiinide, nagu A, D, E, K kasutamine. Tuntuimad hüpervitaminooside põhjustajad ongi A- ja D-vitamiin," lausus Kuum.

Eriti populaarne on eestlaste seas D-vitamiini ülemanustamine. "Vitamiin D ööpäevane vajadus täiskasvanul on 400 IU, aga tänapäeval reklaamitakse intensiivselt 2000–4000 IU preparaate aastaringseks manustamiseks tervetele täiskasvanutele ehk neile, kellel ei esine vitamiinipuudust. Siin saame rääkida sisuliselt ilma põhjuseta suurte vitamiiniannuste kasutamisest," märkis farmakoloog.

"Õnneks on meie kehal võime erinevate mehhanismide kaudu liigne D-vitamiini annus ära puhverdada. Toksilisi toimeid kirjeldatakse täiskasvanutel D-vitamiini ülisuurte annuste, vähemalt 50 000 IU, pideval tarvitamisel. Suurel osal inimestest on peamine kahju pidevast D-vitamiini liiga suurtes doosides kasutamisest ennekõike rahakoti tühjenemine," lisas ta.

A-vitamiini pikaaegne ülemanustamine mõjutab Kuuma sõnul kogu keha. Lisaks naha ja limaskestade kuivusele võib põhjustada see peavalu, iiveldust, oksendamist ja soodustab luude hõrenemist. Viimane tõstab osteoporoosiriski ja võib vanematel inimestel põhjustada liigesevalu.

Vitamiin A raskeim kõrvaltoime on lootetoksilisus. "Õnneks ei ole A-vitamiini tarvitamine Eestis väga populaarne," täheldas Kuum: "Vesilahustuvate vitamiinide puhul, nagu C- ja B-grupi vitamiinid, pole kehas kuhjumine probleem." Kui neid manustatakse suuremas koguses, väljutab keha ülejäägi lihtsalt uriiniga.

Terve täiskasvanu ei vaja regulaarset toidulisandite tarvitamist

Malle Kuuma sõnul võiks kasu olla sellistest preparaatidest, kus on vähe komponente, aga need on mõistlikes doosides. "C- ja D-vitamiin kas eraldivõetuna või kombinatsioonis toetavad nii immuunsüsteemi kui ka kogu keha toimimist. Immuunsüsteemi aktiivsuse toetamiseks sügistalvisel perioodil sobivad kombinatsioonis tsink ja seleen. Eesti oludes ei ole seleeni pinnases nii palju, et seda märkimisväärselt meie organismi söögi või joogiga jõuaks," selgitas ta.

Taimetoitlased võiks toidulisandina võtta B12-vitamiini, sest selle peamised allikad on loomsed. Inimesed, kes ei tarvita piimatooteid, peaksid aga kaaluma kaltsiumi sisaldavate preparaatide juurdevõtmist, kuna viimaste peamiseks allikaks on just piimatooted.

"Piltlikult öeldes jätaksin 20-komponendilised multivitamiinid ja mineraalaine kompleksid kõik apteeki või poeletile. Nende kasutegur on väga piiratud," võttis Kuum kokku.

"Toidulisandid ei ole kindlasti miski, milleta mitte kuidagi hakkama ei saa. Isiklikult arvan, et terve täiskasvanu ei vaja regulaarset toidulisandite juurde tarvitamist. Kui on soov seda teha, siis sügistalvisel perioodil võib küll mõne purgi C- ja D-vitamiini ära tarvitada, aga iseenesest saab seda asendada teadliku toiduvalikuga," toonitas ta.

Kuuma sõnul on eestlased põhjamaise rahvana aastatuhandete jooksul vähese päikesevalguse ja madalate D-vitamiini tasemetega sedavõrd kohanenud, et saavad hakkama. "Meie isad ja vanaisad said hakkama ilma igasuguste toidulisanditeta, niisiis on ellujäämine ja täisväärtusliku elu elamine ilma toidulisanditeta täiesti võimalik."

See ei pruugi kehtida sisserännanutele. Näiteks ekvaatori lähedalt tulnud inimesed võiksid Eestis elades Kuuma hinnangul tõesti aasta läbi D-vitamiini manustada, et nende organism normaalselt toimiks.

"Suurenenud vitamiinivajaduse korral võivad toidulisandid olla omal kohal. Näitena võib tuua sportlased. Samuti oleks vaja valitud aineid juurde tarbida neil, kellel on mingil põhjusel vähenenud vitamiinide imendumine – olgu selleks vananemisest tingitud muutused kehas, haigus või maovähendusoperatsioon," lisas Kuum.