"Oleme ju alles suvest tulnud. Meil on toidulaual rohkesti sügisande ja tegelikult vitamiinivaegust praegu meil olla ei tohiks," ütles Ruuben saates "Terevisioon". Küll aga on praegu Eestis nii-öelda pime aeg, kus päevavalgust on väga vähe. Seetõttu toodab inimese keha tavapärasest vähem õnnehormooni serotoniini ning inimene võibki end tunda kurnatuna ja vähem õnnelikuna.

"Selleks, et serotoniini taset organismis tõsta, peaksime sööma toiduaineid, mis sisaldavad trüptofaani," soovitas Ruuben. Näiteks saab inimene trüptofaani lõhest, kanast ja banaanist. "Selleks, et trüptofaanist tekiks serotoniini organismis, on meil vaja B-grupi vitamiine," täpsustas Ruuben. Viimaseid saab ideaalis kätte kõikidest köögiviljadest.

Kel tõesti pole aega tervislikult toituda, võib püüda B-grupi vitamiine ka purgist saada. "Üldiselt B-vitamiinid toetavad üksteise tööd organismis ehk neid võiks võtta kompleksina," soovitas Ruuben. Ainsana tasub eraldi võtta B12-vitamiini inimestel, kes liha ei söö, aga ka eakamatel.

C-vitamiini saab inimene sügisel kätte toidust. Tsitrusviljade kõrval leidub seda ohtrasti näiteks hapukapsas. "Otseselt C-vitamiini juurde manustada praegu ei ole vaja. Küll aga kevadperioodil, kui poes müüdavad puuviljad enam ei sisalda nii palju C-vitamiini, võib küll tekkida vajadus juurde manustamiseks," selgitas Ruuben.

Samas nõustub ta sagedase soovitusega, et Eesti inimene peaks aasta jooksul pea läbivalt D-vitamiini võtma. "Kõikidel nendel kuudel, milles on R-täht sees, me peaksime juurde võtma D-vitamiini," tutvustas ta lihtsat rusikareeglit.

Küll aga manitses ta inimesi D-vitamiini tarvitama mõistlikes kogustes. "Viimastel aastatel on hästi populaarne olnud tohutu suurtes annustes kasutada D-vitamiini. Tegelikult piisab täiesti 400 toimeühikust täiskasvanule. Vanematele inimestele sobib väheke suurem kogus: 600–800 toimeühikut," kirjeldas ta.

Multivitamiine leiab poelettidelt küll kõikvõimalikes kombinatsioonides, kuid Ruubeni sõnul tuleks neisse suhtuda kui toidulisandisse: "Jällegi: mõistlik on neid kasutada sellisel juhul, kui ei ole võimalik mingil põhjusel tervislikult toituda."

Kes vitamiinide tarvitamisega hoogu läheb, peaks tähelepanu pöörama, kas tema võetud vitamiinid on vesi- või rasvlahustuvad. Kui inimesel just pole mõnd neeruhaigust, suudab keha end üleliigsetest vesilahustuvatest vitamiinidest ise puhastada. "Küll aga võib üle annustada õlis lahustuvate ehk rasvlahustuvate vitamiinidega nagu D-, E-, K- ja A-vitamiin," nimetas ta.