Enne toidulisandite võtmist võiks apteekriga nõu pidada
Kuigi erinevaid toidulisandeid saab osta isegi toidupoodidest, ei pea proviisorid seda mõistlikuks, sest mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Seega soovitavad nad reklaame eirata ja asjatundjatega konsulteerida.
Üha enam saab toidulisandeid osta toidupoodidest või suisa telefoni teel. Tartu Ülikooli farmaatsia lektor Kristiina Sepp seda heaks tooniks ei pea. "Kui inimene on habras, tal on mõni raskem diagnoos või eakate puhul keegi helistab ja lubab, et inimene hakkab homnepäev hüpeldes liikuma, siis inimesed haaravad neist õlekõrtest kinni. Kui inimene tulebki mingi toidulisandi reklaamiga apteeki, selgitame talle, et tegelikkuses ei pruugi sellest abi olla. See käib meie kutse-eetikaga kaasas," sõnas ta Vikerraadio saates "Huvitaja".
Sügise hakul hakatakse rääkima ka immuunsüsteemi tugevdamisest, et talvele tervena vastu minna. Tartu Ülikooli farmakoloogia teadur Malle Kuum ütles, et immuunsüsteem saab ka iseseisvalt hakkama. Inimese toidulaual on aga tema vastupanuvõimele samas selge mõju.
Sepp tõdes, et inimesed ei oska sõnul tihti piisavalt hästi hinnata, kui mitmekesiselt nad tegelikult toituvad. "Kui apteegis küsida, kas inimene toitub mitmekesiselt, siis tihti vastatakse jaatavalt. Siis aga selgub, et tegelikult süüakse päevas mitu pakki küpsist või terve saiapäts. See ei ole mitmekesine toitumine. Minu soovitus on alati sügishooajale vastu minnes see, et suvel tuleb vundamenti laduda supertoiduainetega, milleks on erinevad marjad ja neid hästi palju tarvitada," rääkis ta.
Sepa sõnul on ta viimastel aastatel täheldanud, et lisaks ühetaolise toidu söömisele kiputakse seda ka tugevalt töötlema, seda ka noorte ja lasteaialaste puhul. Lisaks täisterajahu asemel valge jahu eelistamisele hõlmab see, toidu üleküpsetamist või ja -praadimist. Suur osa vitamiine laguneb aga küpsetamisel ära, mistõttu ei saa inimene nii palju kasulikku toidust kätte
Sepa sõnul tasub samal ajal meeles pidada, et kõike vajalikku ei saa kätte ka ainult värsket toitu süües. "Kiudaineid rohke toore porgandi söömisest kätte ei saa," tõi ta näite.
Malle Kuum ütles, et C-vitamiin on suurepärane näide kuumatundlikkust vitamiinist. "Kui sööme õuna või mustsõstraid, saame sealt C-vitamiini, aga kui need moosiks keedame, siis on C-vitamiin sealt kadunud. Seega tuleb süüa võimalikult palju värsket või ka aurutatud toitu," sõnas Kuum.
Eestis soovitatakse talvisel ajal juurde võtta D-vitamiini. Kuum ütles, et väga paljude inimeste kehad saavad hakkama ka natuke vähenenud D-vitamiini tasemega, mis ei vasta Kesk-Euroopa normile. "Kui mõtleme oma vanaemade-vanaisade peale, siis nad said kõik hakkama ilma D-vitamiinita. Nad võib-olla olid küll suvel rohkem päikese käes kui praegused inimesed, aga tegelikult (on olnud) D-vitamiin (lisaks võtmine) viimase 10–20 aasta trend. Enne saadi suurepäraselt hakkama seda juurde manustamata," rääkis ta.
Kristiina Sepp on aga teisel arvamusel. Ta viitas, et teaduskirjanduses ilmub üha enam D-vitamiini rolli uurimisele keskenduvaid uuringuid. Küll aga võiks inimene lasta selle oma kehas ära määrata ja alles selle põhjal otsustada, kui palju seda peaks juurde võtma. Tema sõnul umbes üheksal inimesel kümnest on D-vitamiini tase veres alla soovitusliku normi.
Kui vaadata üldisi soovitusi, siis täiskasvanu võiks Malle Kuuma sõnul võtta D-vitamiini päevas 400–1000 toimeühiku jagu. "Kui vaatame toidulisandite reklaame, siis D-vitamiini alla 2000 ühiku üldjuhul ei pakuta, 2000-4000 ühikut on aga juba selline doos, et seda määratakse kliiniliste näidustuste korral. Meil on patsiente, kelle puhul on see põhjendatud, aga mitte niimoodi, et nägin reklaami ja tarbin nüüd aastaringselt 4000 ühikut D-vitamiini. See ei ole õige," lausus Kuum.
"D-vitamiin on hästi tänuväärne vitamiini. Kui tarvitada 4000 ühikut aastaringselt ilma kliinilise näidustuseta, siis põhiefekt on rahakotile. Isegi sellises suures koguses ei ole see aga kehale toksiline. Keha põhimõtteliselt lükkab selle kõrvale ehk ühest otsast sisse, teisest välja," lausus Kuum.
Selleks, et sügis-talvisel perioodil terve püsida, tasub Malle Kuuma sõnul puhata, normaalselt toituda ja liikuda ning huvi korral võib juurde võtta C- ja D-vitamiini. "Kuna Eesti on kehvas piirkonnas, kus toidust ja veest seleeni väga ei saa, võiks ka seleeni ja tsinki preparaatidena tarbida. Kindlasti tuleks võtta asja rahulikult ja kui ei tea, küsida proviisori käest. Ärge hakake reklaamlehti sirvima, sealt ei pruugi saada päris korraliku infot," lausus ta.
Kristiina Sepp lisas omalt poolt, et kõigile ei sobi üks lahendus. "Kui naabrinaine midagi võtab, mis talle hästi sobib, siis see ei tähenda, et see teisele inimesele ka sobiks või kui kellelgi jääb midagi järgi ja siis teine inimene tema pooliku paki ära tarbib. Iga indiviid on erinev, elustiilid on erinevad," sõnas ta.
Sepp julgustas samuti apteekriga nõu pidama, kes on kõige kättesaadavam tervishoiutöötaja. "Kui teil on küsimusi, siis kirjutage need kasvõi enne apteeki minekut üles ja siis küsige apteekrilt," sõnas ta.
Allikas: "Huvitaja"