Teadlased: pimedusega kahanev kehaline aktiivsus viib vaimse tervise alla
Lühenevate päevade mõju inimeste tervisele on teaduslikult vähe uuritud, kuid üheks peamiseks tervise ja meeleolu mõjutajaks võib kujuneda inimese vähenenud soov väljas liikuda ja kehaliselt aktiivne olla.
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru sõnas, et peaasjalikult on kahanevate päevade mõju tervisele uuritud Põhjala riikides, kuigi ka nendes paikades on teadustöid tegelikult vähe, mistõttu tsiteeritakse neid palju.
"Seda teemat pole tegelikult just ülearu palju uuritud. Millest me siiski saame rääkida, on hooajaline meeleolu langus. Nimelt on meil sellised meeleolu mõjutavad hormoonid nagu serotoniin ja melatoniin," selgitas terviseteadlane.
"Päevade lühenedes serotoniin tõuseb ja melatoniin langeb. See mõjutab, kui palju me ärkvel oleme ja kui hästi me ennast tunneme. Kui melatoniini tasemed pole enne magama minekut sellised, nagu peaks, tuleb ka kehvem uni ja inimene ei tunne ennast nii hästi," täheldas ta.
Päikesevalgusega on otseselt seotud ka D-vitamiini tootmine kehas. Kui päikest on rohkem, sünteesib organism ka rohkem D-vitamiini. Vähese valgusega D-vitamiini kogused kehas vähenevad.
Sealjuures on mitmed uuringud Orru sõnul näidanud, et pimedate ja külmade ilmadega kahaneb inimeste soov väljas liikuda ning selle tulemusel võib ühel ajal nõrgeneda nii immuunsüsteem kui ka väheneda une kvaliteet.
"Kui väljas on valge, liiguvad inimesed rohkem õues ja on seetõttu ka kehaliselt aktiivsemad. Kui inimene liigub rohkem, siis ta ka väsib rohkem ning magab seetõttu paremini," märkis Orru. Seevastu kui kehaline aktiivsus lühenevate päevadega kahaneb, siis söögiisu jällegi kasvab.
"Tahame energiarikkamat toitu, kuna lihtsalt külmem on. Psühholoogial on väga oluline roll, kuidas me asju tunnetame. Tajume, et külm on ja vajame rohkem energiat. Psühholoogiline tunnetamine mõjutab füsioloogiat ja füsioloogia mõjutab omakorda tervist ja heaolu," kirjeldas professor.
Energiarikkam toit mõjutab jällegi aga hormoonide taset. Ühtepidi parandab see Orru sõnul lühiajaliselt meeleolu, aga viib omakorda glükoositaseme kõikumiseni ning lõpuks ka kaalutõusuni, seda eriti juhul, kui eluviis muutub pimeduse tõttu samuti tubasemaks.
"Kui kevadel päevad jälle pikemaks lähevad, kasvab ühel ajal nii kehaline aktiivsus kui ka väheneb söögiisu," sõnas ta. "Sealjuures on Norra teadlased näiteks uurinud laste aktiivsust talveperioodidel ning leidnud, et eeskätt poiste kehaline aktiivsus sellel ajal väheneb."
Päevade lühenemise ja pimedusega kaasnevaid terviseriske on Orru sõnul siiski küllaltki lihtne maandada. "Saab liikuda ka pimedas – enamik inimesi elavad linnades, kus spordirajad on õhtuti valgustatud. Niisamuti saab ka spordiklubides käia," pakkus ta välja.
Lisaks aitavad vähese päevavalgusega seotud meeleolumuudatustega toime tulla ka tasakaalukas toitumine, D-vitamiini toidulisandid ning valgusteraapia lambid, toonitas Hans Orru.
Kannatavad mälu ja keskendumisvõime
Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto märkis, et valguse hulk mõjutab inimese bioloogiat küllaltki palju. "Valgustsükkel mõjutab seda, kuidas mingisuguseid aineid meie kehas sünteesitakse. Eelkõige on mõjutatud hormoonid ja virgatsaine süsteemid," sõnas Lehto.
"Kui meil tulevad üsna pimedad kuud, siis osadele inimestele mõjub see ikkagi päris kehvasti. Hooajaline depressioon (inglise keeles seasonal affective disorder ehk SAD) võib mõjutada meeleolu ja muid ajufunktsioone, näiteks mälu ja keskendumisvõimet," lisas teadlane.
Seetõttu on Lehto sõnul tervitatav, et eelkõige põhjamaades on muutunud väga populaarseks pimeda aja nii-öelda õdusaks tegemine. "Pannakse palju küünlad põlema, jõulutuled juba oktoobris üles jne. Enam ei ole nii, et jõulutuled on ainult detsembris. Kõik see aitab pimeduse vastu võitlemisel ning parandab meeleolu," tõi kaasprofessor välja.