Unenõustaja: suvised rõõmud toovad ka väiksema unevajaduse
Valgete ööde ahvatlev ja kaasakutsuv iseloom on eesti muusika leksikast vast teadatuntud kõigile. Psühholoogi ja unenõustaja Kene Verniku sõnul on inimeste suvine unevajadus tavaliselt väiksem, kuid selle kvaliteedis ei tohi teha järeleandmisi.
Verniku sõnul on suviste öödega kaasnevad uneprobleemid igati tavapärased. "Kui me peame valges magama, pole ka uni nii kvaliteetne. Melatoniin, mis peaks vallanduma ja hoidma sind magamas, ei ole nii püsiv," selgitas psühholoog.
Tema sõnul ongi inimeste unevajadus suvel pisut väiksem kui talvel. Suvel saavad inimesed rohkem valgust ja on päeval aktiivsemad. Ka uuringud näitavad, et inimesed magavad halvemini talvel. "Talvel inimesed passivad, on pimeduses, väsinud ja natuke depressioonis. Suvel ollaks energilisemad ja rõõmsamad. See kõik mõjutab une kvaliteeti," sõnas Vernik.
Näiteks polegi sellest Verniku sõnul midagi hullu, kui jõutakse magama pool tundi enne keskööd, kuigi ärgata tuleb juba hommikul kell seitse. Seejuures on oluline nüanss une kestus – hoolt tuleb kanda selle eest, et öösel ei ärgataks üles poole une pealt. "Unele ei sobi tihedad ärkamised. Pigem neli-viis tundi jutti ja kõik kui see, et olen öösiti üleval," lisas unenõustaja.
Asjad, mida tuleks parema une soodustamiseks reguleerida, on Verniku sõnul temperatuur ja ruumi valgustatus. Näiteks on abi kvaliteetsetest kardinatest, mis valguse tuppa voolu paremini kontrollivad. Kõige olulisem on Verniku hinnangul hoida kardinaid ees hommikul kella kolme ja seitsme vahel. Nii saab vältida öise une häirumist ja saada kätte ka piisav REM-uni.
Valgusest hullemakski peab Vernik palavust. "Keha ise langetab öösel temperatuuri ja uni, eriti sügav uni, palavas ei säili. Sügavat und on meil vaja, et meil oleks energiat ja me poleks nii unised ja väsinud. Selle jaoks peab tegema keskkonnas vajalikud muudatused, et ruum oleks jahe," selgitas psühholoog.
Lisaks soovitab Vernik suvel magama minna natuke hiljem, kui valgust enam tuppa ei paista: "Me nimetame seda restriktsiooniks ehk voodisoleku aja piiramiseks. Isegi kui sa saad kuus või seitse tundi, siis kõige olulisem on, et uni oleks järjest magatud!".
Verniku sõnul võiks unevõla leevendamiseks abi olla ka päevastest uinakutest. Neid soovitab ta teha keskpäeva ja kella ühe vahel, kuid mitte hiljem kui kell kaks päeval. Hea uinaku puhul tuleks äratuskell panna 20 minuti peale. "Seda saab treenida. Sa valid iga päev kindla kellaaja, mis algab vara ärgates tavalisel kella ühe ajal ja siis treenidki. Iga päev kell üks teed oma powernap'i. Lõpuks neljandal-viiendal päeval võib see juba töötada," lisas unenõustaja.
Nii nagu täiskasvanutel, väheneb suvel ka laste unevajadus keskmiselt 20–30 minutit. Samas on lapsed Verniku sõnul oluline teadlikult vara magama saada. "Mul on endal nelja-aastane, kes uinakuid ei tee. Me läheme kell kaheksa voodise ja ta jääb magama, sest päev on olnud väsitav ning valgust ja liikumist on palju olnud.".
Augusti saabudes tuleks nii noortel kui ka täiskasvanutel aga sügisel ees ootavateks varasteks ärkamisteks ette treenida. "Hakka juba nädal või kaks ette seda liigutust tegema. Eriti teismeliste puhul kui nad ärkavad suvel kell üks või kaks. Ilma selleta on september neile kohutav. Vanem peab lihtsalt juba augustis last varem äratama hakkama," nentis Kene Vernik.
Toimetaja: Andres Reimann
Allikas: "Terevisioon", küsis: Liisu Lass