Pimedus suurendab melatoniini tootmist ja mõjutab meeleolu
Sügise saabudes tunnevad paljud inimesed meeleolulangust ja väsimust. Ühest küljest mõjutab pime aeg ajukeemiat, teisalt on sügis ja talv paljudele aasta kõige stressi- ning kohustusterikkam periood.
Üldarst Ann Leen Mahhov rääkis, et kui suvel viibivad inimesed palju õues, liiguvad, reisivad, suhtlevad ja puhkavad, siis sügisel tõmbuvad nad rohkem endasse. "Kui on külm ja pime, siis hakkab inimene rohkem tööd tegema, läheb vähem välja, ei saa enam sõpradega kokku," ütles ta.
Vaimse heaolu treener Rainer Mere tõi võrdluseks looduse, mis sügisel liigub puhkerežiimile. "Puud lähevad raagu, karud jäävad tuttu, aga siis on inimene, kes arvab, et peab 24/7 olema just hästi produktiivne," kirjeldas ta. Tema sõnul ei klapi kiirustamine looduse talvise rütmiga.
Pimedal ajal, kui energiatase ja meeleolu langevad ning unevajadus suureneb, tunnevad paljud masendust. Kliiniline psühholoog Elis Paasik tõi välja, et peamine erisus hooajalise depressiooni ja kliinilise depressiooni vahel on sümptomite väljendumise määr. Kui pikalt need kestavad ja kuivõrd inimese elu häirivad. Ka meeleolulangus võib olla üks depressioonisümptomitest, kuid sinna lisandub veel muid depressioonile omaseid sümptomeid ning need sümptomid on meeleolulangusega võrreldes oluliselt püsivamad.
Valgus mõjutab
Hooajalist depressiooni (inglise keeles SAD – seasonal affective disorder) kogetakse Paasiku sõnul peamiselt põhjapoolsetel laiuskraadidel, riikides nagu Kanada, Põhjamaad, Ühendkuningriik ja ka Eestis – seal, kus on päikesevalgust talveperioodil vähe.
Põhjus on Paasiku sõnul lihtne: melatoniin ehk hormoon, mis teeb meid uniseks, on valgustundlik. Tavaliselt toodab aju pimedas melatoniini rohkem, andes kehale märku uneajast. Kuid kuna hommikune loomulik ärkamisaeg nihkub vähese valguse tõttu hilisemaks, siis lükkub sedavõrd ka une-ärkvelolekutsükkel ning võib hakata mõjutama õhtust uinumist." Paasiku sõnul on aga hea uni vaimse tervise üks olulisemaid alustalasid.
"Ärkame hommikul üles, väljas on pime, kehale on see märguanne, et praegu on veel öö, ei pea ärkama," selgitas Paasik. Kui terve päev on sombune ja hall, ei pruugi melatoniini tootmine kogu päeva jooksul lõppeda. Õhtul võib ka magama jäämisega raskusi tekkida. Paasiku sõnul on aga hea uni vaimse tervise üks olulisemaid alustalasid.
Samuti tõi ta välja, et pimedus pärsib serotoniini ehk hea tuju hormooni tootmist kehas. Nii võibki inimene tihedamini tunda motivatsiooni- ja tahtelangust. "Kui suvel õhtul kuue-seitsme ajal istume veel võibolla ratta selga ja läheme ujuma või hakkame sõpradega grilliõhtut planeerima, siis sügistalvisel perioodil kipume koopasse ära kolima ning vaikselt magama sättima, selle asemel, et teha asju, mis tegelikult aitaksid stressitaset tasakaalustada ja meeleolu tõsta," kirjeldas Paasik. Ühest küljest on sügismasendus seega neurobioloogiline, teisalt ka väga käitumuslik, nentis ta.
Baasvajaduste eest hoolitsemine aitab
Rainer Mere sõnul ei tasu võtta talveperioodi masendava paratamatusena. "See kõlab natuke nõmedalt, aga tuleb mõelda positiivselt," lausus ta ja lisas, et igas aastaajas võiks leida midagi, mida teha meeldib. "Mulle meeldib näiteks sügisel õues jalutades lehtedes sahistada, talvel armastan lumelaua sõitu," tõi ta näiteks.
Ann Leen Mahhov toonitas puhkamise olulisust. "Mida kiirem aeg, seda rohkem peab puhkama," ütles ta ning lisas, et oluline on leida endale meeldiv hobi, liikuda vabas õhus, saada sõpradega kokku ning veeta aega perega. Tema sõnul on meeldivate asjade tegemine sama oluline kui töö ning sama tõsidusega tuleb neisse ka suhtuda. Uuringud on tõestanud liikumise ja spordi positiivset mõju meeleolule. "Kolmkümmend minutit kolm korda nädalas nii, et nahk läheb märjaks," soovitas Mahhov.
Mere ja Paasik julgustasid iga päev vähemalt korra päevavalges õue minema, olgu ilm nii kole või pime või tuju nii halb kui tahes. "See toob kaasa hea, uhke tunde, et mul oli raske, aga ma sain hakkama," selgitas Paasik. Pingutusele järgneb kergendus ja rahulolu, mis tõstab tuju.
Lisaks toonitasid eksperdid, et vaimse tervise jaoks on väga oluline regulaarne hea uni ja tervislik toit. Paasiku sõnul mõjutab söömine veresuhkru taset, millel on omakorda roll meeleolu kõikumises.
Samamoodi ei tasu alahinnata D-vitamiini olulisust, sest talvel ei ole kehal selle tootmiseks piisavalt päikesevalgust. "Kuude ajal, mille nimes on r-täht, peame D-vitamiini lisaks võtma," tõi Mahhov välja kuldreegli. Samuti on oomega-3 hapete positiivne mõju meeleolule teaduslikult tõestatud.
Abi tasub otsida varakult
Kui eelmainitud sekkumistest ei piisa ning raskemeelsus kestab, soovitasid eksperdid pöörduda spetsialisti poole. "Tegelikult ei ole üldse oluline, millest raskustunne tingitud on, tähtis on saada abi. Alustada tasub perearstist.
Ann Leen Mahhov töötab perearstikeskuses ning kinnitas, et vaimse tervise pöördumisi on järjest rohkem ning sügistalvisel perioodil märkimisväärselt.
Elis Paasik julgustas abi küsima pigem varem kui hiljem aga kunagi pole selleks liiga hilja. "Õige aeg abi küsida on siis kui abi küsimisele mõtled" ütles ta. Samuti soovitab ta talviseks perioodiks varakult valmistuma hakata. Paasik soovitas luua endale toetavaid rutiine ja harjumusi, mis aitaksid meeleolu hoida ja sügiskaamosega paremini toime tulla.
Vaimse tervise hindamiseks soovitas Rainer Mere loovharjutust. Selleks tuleb võtta paber ja pliiats ning joonistada ring. Seejärel tuleb ring jagada kuueks või kaheksaks sektoriks ja anda igale sektorile nimi, näiteks füüsiline, sotsiaalne, intellektuaalne jms. Seejärel hinnata, kuidas olukord igas sektoris on ja anda punkte skaalal ühest kümneni, kus üks on nii-öelda kohutav ja kümme fantastiline.
"Võtame füüsilise tervise, näiteks, kas ma käin õues, kas teen trenni, kas toitun tervislikult," kirjeldas Mere. Tõenäosus, et iga sektor erineb teisest, on suur. Ja siis saabki vaadata, millega oleks vaja rohkem tegeleda ja millele rohkem tähelepanu pöörata.
Ekspertide sõnul on võtmesõna tasakaal. "Kui tööga seotud saavutustunne on väga kõrge, aga samas rõõmu ei paku ükski tegevus, lähevad kaalukausid nii paigast ära, et me ei jaksagi," kirjeldas Paasik.
Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Publististika praktika". Autorid on ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrandid Kelly Teidla, Annette Hermaküla, Helen Mikkov, Dmitri Fedotkin ja Piret Eesmaa.
Toimetaja: Sandra Saar


























