Öine tehisvalgus on taimele kasulik, inimesele ja loomale kahjulik
Luunjas asuvate Grüne Fee kasvuhoonete öine kuma on tekitanud tartlaste seas aeg-ajalt küsimusi ja arutelusid. Kui kurgitaimedele on öine valgus hädavajalik, siis kasvuhoonest väljas olevaid elusorganisme see segab.
Grüne Fee tegevjuht Kristo Eisenberg selgitas, et kasvuhoonete öine valgustamine on tingitud vajadusest tagada aasta ringi kodumaal kasvatatud saadusi. "Lisavalgust kasutamata pole see kahjuks võimalik," ütles Eisenberg. Ta sõnas, et ettevõte on teadlik valgusreostuse mõjust ja töötab pidevalt selle vähendamise nimel.
"Oleme alates eelmise aasta viimasest kvartalist vähendanud kasvuhoonetes põlevate lampide valgustundide arvu ja katsetame pidevalt uusi valguslahendusi," rääkis ta. Eisenberg ütles, et ettevõtte pikaajaline visioon näeb ette elektrienergia kokkuhoidu ja keskkonnasäästlikumat lähenemist.
Bioloog Urmas Tartes selgitas Raadio 2 saates "Piltlikult öeldes", et valgus on oluline organismidele, mõjutades nende bioloogilist kella ja ööpäeva rütme. "Kui lisame oma elukeskkonda tehisvalguse, hakkame andma organismidele signaale, mis on konfliktis looduslike protsessidega," märkis Tartes. See võib põhjustada unehäireid ja muid terviseprobleeme nii inimestel kui ka loomadel.
Tartes tõi esile, et tehisvalgus mõjutab näiteks putukate orientatsiooni ja käitumist. "Putukad lendavad valguse poole, kuna nende selg peab olema heledama pinna suunas," selgitas ta ja tõi välja, et tavaliselt on heledamaks pinnaks taevas. See põhjustab putukate kogunemist valgusallikate ümber, mis võib segada nende normaalset elutsüklit ja paaritumist. See nähtus võib viia putukate arvukuse vähenemiseni, mis omakorda mõjutab kogu ökosüsteemi.
Tehnoloogilised lahendused aitavad probleemi leevendada
Bioloog Urmas Tartes rõhutas, et valgusreostuse probleem on lahendatav tehnoloogiliste uuenduste abil. "Näiteks tänavavalgustid, mis ei kiirga ülespoole. Või kasvuhoonete valgustus, mis ei lase valgusel välja kiirguda," pakkus ta lahendusi. Ta lisas, et sellised muudatused oleks kasulikud nii inimestele kui ka keskkonnale. "Kõik see valgus, mis kiirgub kasvuhoonest välja, on raisatud energia. Kurgikasvatajale see tähtede valgustamine ei anna mitte ühtegi senti lisakasu, vaid on kahju," sõnas ta.
Eesti Maaülikooli köögiviljanduse ja katmikaianduse lektor Priit Põldma tõi esile, et kasvuhoonete tehnoloogia areneb pidevalt, et vähendada valgusreostust ja suurendada energiasäästu. Näiteks kasutatakse energiasäästlikke kardinaid. "Neid kasutatakse kasvuhoonetes nii külgedel kui ka lampide kohal. Pimedaks ajaks kardinad suletakse ning need hoiavad valgust ja soojust kasvuhoones," ütles ta.
Klaaskasvuhoonetel saab kasutada ka matti klaasi, mis aitab samuti valgust paremini kinni hoida. Veel on võimalik kasutada hajusat valgust, mis parandab fotosünteesi tõhusust. Juba paarkümmend aastat on turul olnud ka energiasäästlikumad kattematerjalid, mis lasevad sünteetilist valgust paremini läbi. "Nii et neid lahendusi tuleb iga aastaga juurde," tõdes Põldma.
Kohalikud elanikud muret ei väljenda
Grüne Fee tegevjuhi sõnul pole kasvuhoonetest tulenev kuma liigset tähelepanu pälvinud. "Olen kuulnud pigem uudishimulikke küsimusi," ütles ta. Ka keskkonnaameti Jõgeva ja Tartumaa büroo juhataja asetäitja Tanel Türna sõnul ei ole laekunud ühtegi ametlikku kaebust Luunja kasvuhoonetest tekkiva valgusreostuse kohta. Ta lisas, et talvisel ajal võib pimedus tekitada inimestes pigem ängistust. Türna arvates on valgusreostus Eestis küll olemas, kuid mitte veel väga tõsine probleem ning igasugust valgust ei saa veel valgusreostuseks pidada.
"Probleem oli akuutsem Tallinnas, kuid tendentslikult oli märgata ka Tartus," sõnas Türna, viidates 2022. aasta uuringus leitud tulemustele. Märkimisväärne on ka tõsiasi, et valgusreostus ei piirdu enam ainult kesklinnaga, vaid on laienenud äärelinnadesse ja uutesse elurajoonidesse. See on tingitud linnade laienemisest ja uute elamupiirkondade tekkimisest.
Tartu Tähetorni haridusprogrammide kuraator Kärt Soieva selgitas aga, et valgusreostuse klassifitseerimiseks kasutatakse Bortle'i skaalat ja Tartu näitajad viitavad selgelt valgusreostuse olemasolule. Skaala ulatub ühest üheksani, kus üks tähistab ideaalseid vaatlustingimusi ilma valgusreostuseta ja üheksa tähistab kesklinnade tugevat valgusreostust.
"Tartu linn kvalifitseerub seitsme, kaheksa või üheksa kategooriasse, sõltuvalt päevast ja asukohast," tõdes Soieva. Seega on Tartu valgusreostus sellisel tasemel, et süvataevaobjekte Tartu Tähetornis vaadelda ei saa.
Tanel Türna sõnul puuduvad Eestis selged riiklikud regulatsioonid valgusreostuse kohta ja keskkonnaamet ei teosta otsest järelevalvet selle üle. "Keskkonnaseadustiku üldosas on üks paragrahv, mis käsitleb valgusheidet, kuid puudub alamakt ja normatiiv selle kohta," märkis Türna.
Ta lisas, et kohalike omavalitsuste ehitusjärelevalve on mehhanism, mida saab kasutada valgusreostuse hindamiseks ja piirangute kehtestamiseks. "Kui keegi hakkab rajama uut suurt kasvuhoonekompleksi või valgustatud tööstusterritooriumi, saab kohalik omavalitsus hinnata riske ja vajadusel kehtestada piirangud," selgitas ta.
Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Publitsistika praktika". Autorid on Richard Särk, Mari-Liis Timmotalo, Triinu Tähe ja Indrek Sarapuu.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: Raadio 2 "Piltlikult öeldes"