Öine tehisvalgus ajab kalad ärevile
Miljardeid aastaid on Maal ikka olnud päeval valge ja öösel pime. Kuid meie ajal täidab öid kohati ere tehisvalgus, ja see ajab paljudel olenditel elu pisut sassi.
Nüüd on teadlased avastanud, et valgussaaste, eriti sinises spektrialas, võib kalade käitumisele mõju avaldada mitte ainult üheks või kaheks ööks, vaid lausa järgmiseks põlvkonnakski.
Hiina, Saksa ja Rootsi teadlased tegid katseid vöödiliste daaniotega. Üheksa ööd järjest lasti kalade peale paista mitmesuguse lainepikkusega tehisvalgust.
Selle peale täheldasid teadlased muudatusi kalade käitumises: kalad ujusid vähem ringi, hoidsid rohkem üksteise ligi ja hoidusid pikemalt akvaariumi seina äärde.
Niisuguseid ärevusele viitavaid käitumiselemente ilmutasid kalad kõigi valguse lainepikkuste juures, kuid kõige lühemate lainepikkuste ehk sinise valguse puhul olid ilmingud kõige kiiremad tekkima ja kõige kauem püsima.
Aga enamgi veel, katsed läbinud emaste daaniote järglased näitasid üles samasugust ärevkäitumist, kuigi nad ise ei olnudki öise tehisvalgusega kokku puutunud.
Nii kirjutavad ajakirjas Science of the Total Environment Ming Duan Hiina Teaduste Akadeemia hüdrobioloogia instituudist Wuhanis ja ta kaasautorid.
Teadlased kasutasid katses sama eredat valgust kui see, mida kalad linnaveekogudes tihti ka päriselus näevad. Pakuti üheksat eri lainepikkust kõikjalt üle nähtava valguse spektri, lisaks nende segu ehk valget valgust.
Kui suurema osa lainepikkuste puhul ilmnesid kaladel ärevusele viitavad käitumisjooned alles üheksaöise katse lõpu poole, siis sinise valguse korral juba viiendal ööl. Ka inimese kohta on teada, et just sinine valgus segab und kõige rohkem.
Katses ei selgunud, mispärast tehisvalgus kaladel käitumismuutusi esile kutsus. Autorite arvates võibki seletuseks olla just unepuudus. Sellele viitab asjaolu, et nähtus ei ilmnenud kohe esimesel katseööl, vaid hiljem. Tundub, et paar-kolm unetut ööd ei tee kaladele veel eriti midagi, aga pikem unevajak toob juba märgatavaid häireid.
Asja tõsidust ilmestab tõik, et ka katsekalade marjast koorunud maimud ujusid 15 päeva vanuselt vähem ringi kui tavaliste daaniovanemate järeltulijad.
Autorid kutsuvad üles valgussaastet vähendama või vähemalt vältima sinist valgust seal, kus kalad ja muud loomad magada tahavad.
