Uuring seab kahtluse alla melatoniini ohutuse südamele

Hiljutise uuringu esialgsed tulemused viitavad, et pikaajalised melatoniini kasutajad võivad olla suuremas südamepuudulikkuse ohus. Samas rõhutavad teadlased, et tulemused on esialgsed ning vajavad hoolikat kontrolli enne, kui järeldusi teha.
Ameerika Südameassotsiatsiooni teaduskonverentsil esitletud uurimus tekitas küsimusi melatoniini ohutuse kohta, mis on üks sagedamini välja kirjutatavaid unerohtusid. Ainuüksi Inglismaal kirjutasid arstid eelmisel aastal välja 2,5 miljonit melatoniinil põhinevat retsepti.
Melatoniin on hormoon, mis teeb inimesi uniseks ning on valgustundlik. Tavaliselt toodab aju pimedas melatoniini rohkem, andes kehale märku uneajast ehk see reguleerib unetsüklit. Pikka aega peeti melatoniini ohutuks vahendiks lühiajaliste unehäirete ravis täiskasvanutel ning eriarsti järelvalve all ka lastel, kellel on õpiraskused või tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire.
Uuringus, mis on praegu avaldatud vaid lühikokkuvõttena, analüüsisid teadlased ligikaudu 130 000 täiskasvanu elektroonilisi terviseandmeid viie aasta jooksul. Pooled neist tarvitasid melatoniini, pooled mitte.
Need, kes võtsid melatoniini vähemalt aasta, sattusid ligikaudu kolm korda sagedamini südamepuudulikkuse tõttu haiglaravile kui need, kes melatoniini ei kasutanud (vastavalt 19 protsenti ja 6,6 protsenti). Pikaajalistel kasutajatel esines sagedamini ka südamepuudulikkuse diagnoose ja nende suremus oli üleüldiselt kõrgem.
Teadlased püüdsid rühmi võrreldavaks muuta, arvestades 40 teguriga, mis samuti nähtud mustreid mõjutada võisid, näiteks vanust, tervislikku seisundit, ravimite kasutust ja muud, Siiski näitas uuring üksnes seost, mitte selle suunda. See on oluline vahe: korrelatsioon ei tähenda, et melatoniin põhjustab ilmtingimata südamepuudulikkust.
Uuringu olulisemad detailid on seni teadmata, sest konverentsil avaldati lisaks tulemuste üldsõnalisele tutvustamisele sellest vaid umbes 300-sõnaline kokkuvõte. Seetõttu puudub info näiteks melatoniini annustamise, unetuse raskusastme ja osaliste elustiilitegurite kohta.
Ka metoodika tekitab küsimusi, sest andmed pärinesid elektroonilistest haiguslugudest, mitte patsientide otsesest jälgimisest või küsitlustest. Uuring kasutas TriNetX Global Research Network'i rahvusvahelist andmebaasi, kuid tervishoiusüsteemid ja dokumenteerimispraktikad on riigiti erinevad. See võib samuti tulemusi moonutada.
Huvitaval kombel on varasemad uuringud südamepuudulikkuse patsientidel viidanud hoopis sellele, et melatoniin võib südant kaitsta, parandades nii meeleolu kui ka südame talitlust. On leitud, et see võib sümptomeid leevendada ja sobida ohutuks täiendraviks.
Kuna praegune uurimus on veel eeltrükis ja seda pole kriitiliselt hinnanud teised teadlased, tuleb tulemustesse suhtuda ettevaatlikult. Edasised uuringud peavad selgitama, kas ja kuidas pikaajaline melatoniini kasutamine mõjutab südame tervist.
Toimetaja: Sandra Saar


























