Elupäevi võidavad juurde inimesed, kes joovad kohvi hommikul, ja kaotavad need, kes lürbivad kuuma jooki hiljem. Nõnda lihtsa järelduseni jõudsid teadlased, kes avaldasid ajakirjas European Heart Journal esimese kohvi tarbimise kellaajalist tervisemõju hindava uuringu. Tulemusi kinnitab ka väiksema rühmaga läbiviidud samalaadne uuring, vahendab Guardian. 

Kokku enam kui 40 000 täiskasvanu kohvitarbimist kätkenud uuringus leidsid nad, et hommikused kohvijoojad surid kümneaastase jälgimisperioodi jooksul 16 protsenti väiksema tõenäosusega kui need, kes kohvi ei joonud. Lisaks haigestusid kohvisõbrad sel perioodil kolmandiku võrra harvem südame ja veresoonkonna haigustesse. 

Samas leidsid teadlased, et hommikusest kohvijoomisest südametervisele tõusev kasu kadus nagu tina tuhka neil uuringus osalenutel, kes jõid kohvi ka ülejäänud päeva jooksul. Nende surmarisk oli võrreldav inimestega, kes üldse ei joonud. 

"Oluline pole mitte ainult see, kas sa jood kohvi või kui palju sa seda jood, vaid ka see, millal sa seda jood," selgitas Tulane'i Ülikooli toitumise ja epidemioloogia ekspert Lu Qi ajalehele Guardian. Tema sõnul ei anta tänapäeval toitumissoovitustes küll enamasti nõu selle kohta, mis kellaajal midagi sööma-jooma peaks, kuid värsked tulemused viitavad vajadusele see uuesti läbi mõelda.

Värske uuring põhineb 40 725 täiskasvanu toidupäevikutel, kes lõid aastatel 1999–2018 kaasa USA riikliku tervise- ja toitumisuuringu programmis. Lisaks osaliste kohvijoomise harjumuste uurimisele kontrollisid teadlased toona regulaarselt osaliste tervist ning jälgisid nende haiguslugusid. Osalejatest ligikaudu 36 protsenti olid hommikused kohvijoojad ja 16 protsenti nautisid kohvi ka hiljem. 

Hommikustel kohvijoojatel oli madalam surmarisk sõltumata sellest, kas nad jõid seda mõõdukalt kaks kuni kolm tassi päevas või tarbisid kohvi rohkem. Tervisekasu oli väiksem neil, kes jõid hommikul ainult ühe tassi. 

Uuringu tulemused viitavad kaudselt tõigale, et hommikune kohv on südamele kasulikum kui õhtune. Samas ei selgita need põhjuseid, miks see nii on. Ühe võimaliku seletusena võib hilisem kohvijoomine häirida inimeste ööpäevast rütmi ja hormoonide, nagu melatoniini, taset. See omakorda mõjutab und, põletikke ja vererõhku, mis kõik võivad kahjustada südame tervist.

Royal Bromptoni ja Harefieldi haigla kardioloog Thomas Lüscheri sõnul võib selle taga olla päevase kohvijoomise halb mõju unele. Näiteks pärsib kohv kehas une esilekutsumisks vajaliku melatoniini vallandumist. 

Ehkki kohvi mõju on tingitud eeskätt kofeiinist, sisaldab kohv ka sadu muid bioaktiivseid ühendeid, mis mõjutavad inimese füsioloogiat. Näiteks märgivad teadlased, et veres saavutavad mõned põletikku põhjustavad ained kõrgeima taseme just hommikul. Kohvis leiduvad põletikuvastased ühendid võivad neid aga tasakaalustada. See kehtib nii kofeiiniga kui ka kofeiinivaba kohvi puhul. 

Värske teadustöö tulemused täiendavad 2022. aasta Ühendkuningriigi Biopanga uuringut. Toonane uuring näitas, et päevas kuni kolm tassi kohvi joonud inimestel oli tervem süda kui neil, kes kohvi ei joonud. Samas hoiatab NHS päevas rohkem kui nelja tassi kohvi joomise eest, kuna suurem kogus võib tõsta vererõhku. Samas peaksid rasedad naised piirduma kuni 200 milligrammi kofeiiniga päevas, et maandada riske. Üks kruus filtrikohvi sisaldab umbes 140 mg kofeiini.