Hinnangu kohaselt näitavad seni avaldatud teadustööd üheselt, et kohvi joomine ei kasvata kõhunäärme, eesnäärme- ja rinnavähki haigestumise riski. Samal ajal seostub see madalama maksa- ja emakakeha limaskesta vähki haigestumise riskiga. Teiste vähivormide, sh näiteks aju-, kopsu-, kõhu- ja soolevähi ning laste leukeemia puhul ei viita aga seni avaldatud uurimused selgelt ühes või teises suunas.

Rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri (IARC) uue liigituse kohaselt paigutub kohv klassi 3 ehk seda pole võimalik selle kantserogeensuse alusel klassifitseerida. ''Kuid et see konteksti panna, siis IARC on kõigist selle poolt uuritud ühenditest ja protsessidest klassifitseeritud vaid ühe vähki mittetekitavaks. Negatiivset (mõju) on raske tõestada,'' selgitas Imperial College Londoni biokeemilise farmakoloogia professor Alan Boobis.

Varem arvati jook klassi 2B ehk sel oli inimestele ''võimalik kantserogeenne mõju''. Samast kategooriast leiab muu hulgas nikli, äärmiselt madalasageduslikud magnetväljad ja tahma. Veerandsaja aasta eest avaldatud tööd vihjasid, et kohv võib tõsta kusepõievähki haigestumise riski. Võimalik seos kadus täiendavate uuringutega.

Kuumade jookide vähkitekitava mõju osas on aga agentuur kindlam, paigutades need klassi 2A. Teisisõnu on need ''tõenäoliselt inimestele kantserogeensed''. Kitsamalt näivad kuumad joogid kasvatavat vaid söögitoruvähki haigestumise riski. Joogi kõrge temperatuur tekitab rakukahjustusi, mis hõlbustab teiste vähki tekitavate ainete rakku jõudmist või tekitab ise pärilikkusaines mutatsioone. 2A kantserogeenide rühmadest leiab teiste seas veel näiteks punase liha, anaboolsed steroidid ja taimekaitsevahendi glüfosaadi.

Järeldused põhinevad peaasjalikult Argentiina, Hiina, Iraani ja Türgi elanikkonnal, kes eelistavad kohvi või Argentiina näitel matet sageli kuumemana kui 65 C°, mida näiteks eurooplased tavaliselt ei tee. Kuumade jookide vähkitekitavale toimele on viidanud ka hiirte ja rottidega tehtud katsed. Uuringute kohaselt kergitab kuumade jookide tarbimine elu vältel söögitoruvähki haigestumise absoluutset riski umbes 2,4 korda. Ent arvestades, et keskmiselt kimbutab vähivorm elu vältel umbes ühte inimest 200st, kergitab see absoluutset riski veidi üle ühe protsendi.

IARC ise hindas aga kuumadest jookidest lähtuvat ohtu, mitte riski. Keelenüanss tähendab, et agentuur uuris kahju tekitamise võimalust, mitte kahju absoluutset suurust. ''Kümne kilomeetri kõrgusel lendava lennuki pardal olemine on ohtlik, kuid mitte väga riskantne. Eelmisel aastal leidis IARC, et peekon on kantserogeenne, kuid selgus, et selle mõõdukas koguses söömine pole väga riskantne. Väga kuumade jookide puhul järeldab IARC, et need on tõenäoliselt ohtlikud, kuid ei saa öelda, kui riskantne see on,'' laiendas David Spiegelhalter, Cambridge'i ülikooli professor.

Viimati sattus rahvusvaheline vähiuuringute agentuur avalikkuse laiema tähelepanu alla möödunud aasta oktoobris, kui paigutas töödeldud liha samasse klassi suitsetamise ja tubakaga. Viimane näitlikustab taas, et agentuur klassifitseerib ühendeid ja protsesse neid vähiga seostavate tõendite tugevuse, mitte riski ulatuse alusel.

Lisaks IARC monograafile lahatakse kohvi, mate ja kuumade jookide vähkitekitavat mõju paralleelselt ajakirjas The Lancet Oncology ilmunud töös.