Liha söömine ja kuuma tee joomine tekitab vähki. Kas tõesti? ({{commentsTotal}})

Foto: lagged2death/Creative Commons

Meediasse jõuab ikka ja jälle teateid sellest, et liha ja sellest valmistatud toodete söömine tekitab vähki. Sellel nädalal ilmunud uuringu põhjal on võib vähiriski kergitada ka näiteks kuuma tee joomine. Mõlemal juhul tasub lugeda enne ärritumist pealkirjadest kaugemale.

Punase lihase eripära
"Paljud ülevaateuuringud tõepoolest seda kinnitavad, et need inimesed, kes palju liha söövad, haigestuvad rohkem vähki ja südame-veresoonkonna haigustesse," märkis saates "Terevisioon" kliinilise toitumise konsultant Hanna-Liis Lepp. Risk kasvab mitmel põhjusel.

Esmalt tuleb aga Lepa sõnul rõhutada, et liha ise pole otseselt kantserogeen. Selles leidub lihtsalt mõningaid vähki tekitava potentsiaaliga ühendeid. Neid kohtab ka mitmetes teistes toiduainetes, sh taimses toidus. "Küsimus on ikkagi selles koguses, mis me sööme. See ei ole (tavaliselt) vastav sellele, mis see võiks olla tervisesoovituste järgi," sõnas konsultant.

Eelkõige on seotud ohtlikud ühendid lämmastikuga, mis võivad muunduda vähkitekitavaks ühendiks bakterite elutegevuse toimel. Punase lihase söömine seostubki eeskätt just seedetrakti kasvajatega. 2015. aastal avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni analüüsi kohaselt sureb maailmas langeb töödeldud liha tarvitamise tõttu vähki ligikaudu 34 000 inimest. Võrdlusena tapavad suitsetamisest ja tubakatoodetest tingitud vähkkasvajad aastas enam kui miljon inimest.

Igal juhul on Lepa sõnul kindel, et liha söömisega seonduvat vähiriski kasvatab liha mistahes töötlemine, sh suitsutamine, grillimine, küpsetamine ja hapendamine.

Riski saab maandada tasakaalustatud toitumisega. Liha söömise arvelt söövad inimesed muid toiduaineid paratamatult protsentuaalselt vähem, mistõttu muudab suures koguses liha söömine seda paratamatult raskemaks. Hästi paistab see silma pikemaajalistes epidemioloogilistes uuringutes.
"Need, kes söövad oluliselt töötlemata liha paar korda nädalas ja söövad sinna juurde puu- ja köögivilju, marju – nende risk ei ole oluliselt suurem," laiendas Lepp.

Suremusrisk väheneb uuringute kohaselt oluliselt, kui söödava liha hulk jääb päeva kohta alla 20 grammi. Teisisõnu võib süüa küll mõnel päeval rohkem liha, kuid sellisel juhul oleks mõistlikum teistel päevadel sellest hoiduda.

Välja saab tuua lihtsa reegli. "Mida krõbedamaks, mida tumedamaks on liha läinud [...], seda ohtlikum see meile on. Põhjamaade toitumissoovitustes on eraldi välja toodud, et laste kokkupuute poolfabrikaatsete lihatoodetega [...] võiks viia miinimumini," lisas Lepp.

Probleemid kuuma teega
Mida arvata aga värskest teadusuudisest, et kuuma tee joomine kasvatab söögitoruvähi riski viis korda? Neid tulemusi aitas ERR Novaatoril paremasse konteksti panna Suurbritannia Avatud ülikooli rakendusliku statistika emeriitprofessor Kevin McConway. "Tegu on mahuka ja hästi läbiviidud uuringuga, kuid ma ei arva, et järeldused on läänemaailmas väga olulised," leidis professor. Põhjus on lihtne. Pea poolt miljonit inimest haaranud uuring viidi läbi Hiinas, kus joovad inimesed teed sõna otseses mõttes tulikuumalt.

Teatud tasandil pole tulemused üllatavad. Maailma Terviseorganisatsioon kandis kuumad joogid "tõenäoliselt inimestele kantserogeensete" ainete nimekirja juba 2016. aastal. Toonaseks avaldatud uuringute kohaselt kasvatas see absoluutset söögitoruvähki haigestumise riski veidi üle ühe protsendi. USA riikliku vähiinstituudi statistika kohaselt diagnoositakse vähivorm elu jooksul kokkuvõtlikult 0,5 protsendil inimestest.

Nüüd avaldatud Hiina uuringul on veel üks oluline nüanss. "Neil inimestel, kes jõid päevas vähem kui 15 grammi jagu alkoholi ja ei suitsetanud, ei kasvatanud tulise tee joomine söögitoruvähki haigestumise riski peaaegu üldse," märkis Conway. Viiekordne erinevus riskis tuleb välja vaid juhul, kui võrrelda suitsetavaid, iga päeva vähemalt kaks alkoholi ühikut tarbivate ja enam kui 65 °C kraadist teed joovaid inimesi tulikuuma teed harvem kui korra nädalas joovate inimestega. Seega peaksid uudisele tähelepanu pöörama eeskätt riskirühma kuuluvad inimesed.

Veel nõrgem oli seos vähi ja kuumade jookide joomise vahel naiste seas. See võib aga tähendada antud juhul vaid seda, et statistiliselt olulise erinevuse märkamiseks ei kaasatud valimisse lihtsalt piisavalt palju inimesi. Uuritud valimis jõid meestest teed sageli 40 protsenti, naistest aga vaid 16 protsenti.

Lisaks tasub veel professori sõnul veel rõhutada, et soojade jookidega seostatav vähirisk langeb kiiresti, kui nende temperatuur jääb alla 65 °C. Ajakirjas Annals of Internal Medicine ilmunud töös joodava tee temperatuuri ei täpsustatud.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: