ERR Novaator tegi nii uuringu kui alkoholitootjate väiteid arvesse võttes otsingu teadusandmebaasis, et saada teada, kelle seisukohti toetavad avaldatud teadusartiklid. Nende ülevaate leiab artikli lõpuosast.

Mida aga rääkis kõneainet pakkunud artikkel?

Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kool koos Stockholmi Karolinska instituudiga analüüsis ligi 30 alkoholitööstuse rahastatud organisatsiooni ingliskeelseid dokumente ja kodulehekülgi.

Täpsemalt analüüsiti infot, mis neis materjalides avaldatud ajavahemikus septembrist detsembrini 2016. aastal. Vaadati seda, kuidas need organisatsioonid vahendasid infot alkoholitarvitamise ja vähi tekke riski kohta.

26 organisatsioonist 24 kodulehel oli infot tõlgendatud moonutatult või ekslikult.

Kõige enam esitatakse teavet fookusega, et puuduvad tõendid nagu tekitaks alkoholi tarvitamine otseselt vähki. Põhjendatakse, et vähi tekkimine on väga keerukas protsess, mille puhul ei saa mõõta alkoholi mõju.

Samuti väidab osa organisatsioonidest, et alkoholi ja vähi tekke puhul puudub üldse seos, teisisõnu: alkoholi joomine ei tekita vähki.

Osa organisatsioonidest rõhub näiteks sellele, et mõõdukas alkoholitarvitamine ei tekita vähki. „Vähi koha pealt on ikkagi oluline see kogus. Mida nimetatakse mõõdukaks tarbimiseks – kas see on üks pokaal veini nädalas või kolm kuni kuus pokaali veini nädalas?“ küsis onkoloog Kristiina Ojamaa „Terevisioonis“ teemat kommenteerides.

Erinevate teadusuuringute osas tõi Ojamets välja, et pole vahet, kas tarbitakse veini või lahjat alkoholi.

„3–6 ühikut ehk väiksemat pokaali veini nädalas tõstab oluliselt vähki haigestumise riski,“ sedastas Oajamaa.

Briti ja rootsi teadlaste uuringus tuuakse välja, et alkoholitootjatega seotud organisatsioonid esitavad ka osaliselt tõeseid väiteid, nagu see, et vähki tekitab suur hulk erinevaid faktoreid, millest alkohol võib olla lihtsalt üks paljudest.

Ojamaa nõustub, et vähki tekitab suur hulk erinevaid faktoreid, kuid veel olulisem on see, et inimesed teaksid oma riske.

„Need inimesed, kel juba on olnud palju kasvajaid perekonnas, naised, kellel on olnud rindadega ka healoomulisi probleeme, näiteks tsüste, iga kord, kui nad teavad, et teevad midagi tervisele kahjulikku, peaksid mõtlema selle peale, et mis tulevik toob,“ selgitas Ojamaa.

Ta rääkis, et alkohol on üks vähi riskifaktor mitme vähitüübi puhul. „Rinnavähk, soolevähk, suuõõnevähk, neeluvähk, kõrivähk ja kindlasti ei saa üle ega ümber maksavähist,“ loetles Ojamaa.

Eestis põhjustab alkohol 35–40 rinnavähi juhtumit aastas

Rahvusvaheline vähiuuringute keskus on üles loetlenud erinevate vähiliikide riskifaktorid ja alkohol on nende hulgas, kuna see on paljude vähiliikide puhul tõendatud riskifaktorina.

Kristiina Ojamets tõi eelmainitud uuringut kommenteerides välja, et alkohol on teaduslike uuringute põhjal tõestaud kui vähi riskifaktor. Näiteks hinnatakse, et viis protsenti rinnavähi juhtumistest on seotud alkoholi tarvitamisega. Eestis tähendab see, et ligikaudu 35–40 naist aastas saavad rinnavähi just alkoholi tarvitamise tõttu.

„On teatud olukorrad, mis võiksid tekitada rinnavähki, sest see on hormoonsõltuv. On leitud, et alkoholi tarbimine tekitab östrogeeni ehk naissuguhormooni taseme tõusu, mis omakorda mõjub rinnanäärmele, kuna rinnanääre sõltub oma elutegevuses östrogeenist ja selle tõttu võiks tekitada teatud tüüpi rinnavähki,“ rääkis Ojamets.

Rinnavähk pole ainult naiste probleem: Eestis haigestub aastas 4–5 meest rinnavähki.

Ojamets selgitas, kuidas alkohol vähi teket ja vohamist soodustab. Organismis toimuva ainevahetuse käigus laguneb alkohol nii, et tekivad produktid, mis suruvad alla immuunsüsteemi. Viimane on aga väga oluline, et kaitsta organismi vähi eest, kuna nii võitleb organism vähirakkude tekkimise vastu.

„Kui immuunsüsteemi alla suruda nende mürgiste ainetega, siis paraku see efekt jääb väikeseks,“ ütles Ojamets.

Teadusandmebaas: alkohol põhjustab vähki

Ühendkuningriigi ja rootsi teadlaste värske uuring vaatas alkoholitootjate infoesitamist, kuid ERR Novaator tegi selle uuringu valguses otsingu Web of Science (WoS) teadusandmebaasis, et vaadata kui palju on ainuüksi tänavu septembrikuus ilmunud artikleid, mis alkoholi ja vähi tekke seost käsitlevad.

Ainuüksi tänavu septembrikuus on selles andmebaasis märgitud kuus teadusartiklit, milles seda teemat käsitletakse. Oluline on mainida, et WoS sisaldab tipptasemel rahvusvaheliste eelretsenseeritud ajakirjade artikleid, seega on tegu teadusuuringutega, mida võib usaldada.

Enamik leitu vaatab konkreetsema vähitüübi, näiteks rinna- või maksavähi seost alkoholi tarvitamisega. Kuuest artiklist viis toovad välja selle seose, üks artikkel väidab, et pole võimalik otseselt väita, et alkohol põhjustab vähki.

1. artikli tulemused: Episoodiline tervist ohustav alkoholitarvitamine ehk joomapeod suurendavad suurendavad maksahaiguste tekke, sh vähi saamise riski. Seda võrdluses mõõduka alkoholitarvitamisega.

2. artikli tulemused: Nii noorte kui eakate (18–65-aastaste) puhul tekitab alkoholism maksahaigusi, sh maksavähki.

3. artikli tulemused: Suitsetamine suurendab jaapanlastel pahaloomulise vereloomehaiguse teket, alkoholi tarbimisel võib olla selle vähivormi vastu kaitsev toime, kuid seda sõltuvalt kasutatud ainete kogusest ning autorite sõnul vajab see seos edasisi uuringuid.

4. artikli tulemused: Uuring tehti Rootsis rinnavähi diagnoosi saanud naistel. Eesmärk oli teada saada tööprofiili ja vähiriski vahelisi seoseid. Selgus, et kontoritöötajatel esineb rohkem rinnavahäki ja selle põhjuseks võib olla seotu viljakuse ehk laste saamisega, kuid neid naisi ühendas ka fakt, et nad tarvitasid teistest rohkem alkoholi.

5. artikli tulemused: Alkoholi tarvitamine ning suitsetamine, viimane küll vähemal määral, põhjustavad rinnavähki.

6. artikli tulemused: Alkoholitarvitamine, iseäranis ohtras koguses õlle või kange alkoholi joomine, põhjustab eesnäärmevähki. Õlle ja kange alkoholi puhul suureneb iga nädalas joodud 10 grammi puhta alkoholi koguse kohta eesnäärme vähi risk kolm protsenti. Veini puhul seda vähiriski suurenemist ei täheldatud.

Briti ja rootsi uuringu autorid soovitavad poliitikakujundajatel ja rahvatervise ekspertidel ümber hinnata oma suhted nende organisatsioonidega. Seda iseäranis põhjusel, et sageli on need organisatsioonid seotud alkoholipoliitika kujundamisega.