Ainus tõestatult kindel viis 1. jaanuaril kassiahastuse vältimiseks on alkoholi üldse mitte tarbida. Soovitus ei pea paika mitte ainult aastavahetusel, vaid ka aasta igal järgmisel päeval. Lisaks halva enesetunde vältimisele tuleb see kasuks tervisele üldisemalt.

Kui aga alkoholist pääsu pole, tasub õppust võtta neilt 21–23 protsendilt inimestelt, keda vaevab vähemalt enda väitel pohmell haruharva või mitte kunagi. Vastavateemalistes uuringutes seostub see tugevalt mõõduka joomistempoga. Teisisõnu, tähtis pole ainult õhtu jooksul joodava alkoholi kogus.

Järgmisel hommikul pohmeluse sümptomite avaldumise tõenäosus kasvab hüppeliselt, kui joomingu käigus on vere alkoholi sisaldus tõusnud kasvõi lühikeseks ajaks 0,1 protsendist kõrgemale. Lihtsamalt öeldes leidub iga 100 milliliitri vere kohta 0,1 grammi alkoholi. 70 kilogrammi kaaluv mees peaks jooma selleks tunni jooksul umbes kaks klaasi veini. Tõsi, vere täpset alkoholi sisaldust mõjutab ainevahetuskiirus jpm.

Samuti on tegu ainult ühe kassiahastuse tõsidust mõjutava teguriga. Teaduslikult pole pohmelli tekkimisele ühest kõikehaaravat selgitust. Rahva seas populaarsetel põhjendustel on omad puudused või ei koonda need endasse kõiki kassiahastuse sümptomeid.

Vedelikukaotus
Võtame näiteks vedelikupuuduse ehk dehüdratsiooni. Ilmselt on paljud märganud, et alkoholi tarbides külastavad inimesed WC-d, käimlat või põõsast tavapärasest sagedamini. Etanool töötab tõesti diureetikumina ja vähendab ajuripatsis toodetava vasopresiini hulka. Hormooni ülesanne on vähendada peamiselt veest koosneva uriini eritust ja piirata sellega kehas leiduvate soolade kontsentratsiooni kasvu.

Iga alkoholi ühiku (10 grammi absoluutset alkoholi) ehk 100 milliliitri šampanja või veini, 250 milliliitri õlle ning kolme sentiliitri veini kohta toodavad neerud kust keskmiselt 120 milliliitri võrra rohkem. Sellele lisandub niigi eritatav uriini hulk, mille kogus küündib tunni kohta 60–80 milliliitrini. Vedeliku kaotust pole võimalik sirgjooneliselt kompenseerida. Joodavast veest imendub keskmiselt vaid kolmandik.

Samas on leitud, et alkoholi tõttu hommikul vedelikukaotuse all kannatajate elektrolüütide tase ei erine kainena püsinud inimeste omast kuigi palju. Isegi statistiliselt oluliste erisuste korral ei saa vere elektrolüütide sisalduse põhjal ennustada, kui tõsisena inimene oma pohmelli tajub. Sama võib öelda teiste veepuudusega seonduvate hormonaalsete kõrvalekallete kohta.

Vedelikukaotuse märkimisväärse mõju puudumise kasuks räägib muu hulgas selle aasta juulis avaldatud uuring. Töös võeti vaatluse alla 825 hollandi tudengit. Neist jõid tõsisema joomingu ajal või enne magama minekut vett kaks kolmandikku. Kuigi nende pohmelli tajutav tõsidus oli mõnevõrra väiksem, tähendas see 111-pallisel skaalal vaid paaripunktilist erinevust.

Võib pidada siiski tõenäoliseks, et vesi leevendab pohmeluse mõningaid sümptomeid, näiteks janu, peapööritust ja peavalu. Vedelikupuudus toob kaasa veresoonte kitsenemise. See vähendab ajju jõudva vere ja hapniku hulka. Mõju tasakaalustamiseks laienevad aju veresooned, mis võib omakorda tekkiva paistetuse tõttu tekkida valuaistinguid aju ümbritsevates valuretseptorites.

Probleemid veresuhkruga
Ühe populaarse hüpoteesi peab keha alkoholi lagundamiseks muundama ensüümi NAD+ selle teisendiks NADH'ks. NAD+ vähenemise tõttu ei suuda rakud täita täie tõhususega oma normipäraseid ülesandeid, sh omastada verest glükoosi. Taas on täheldatud, et rängema kassiahastusega inimeste veres leiduva glükoosi tase pole õhtul tilkagi alkoholi joonud inimeste omast oluliselt madalam.

Teisalt võib glükoosi nappus rakkudes panna neid kasutama teiseseid energiaallikaid. See võib tingida mõnede pohmelusele iseloomulike sümptomite avaldumise. Sellisel juhul piisaks hommikul kassiahastuse leevendamiseks suhkrutablettidest. Ent kontrollitud tingimustes pole kasulikku mõju nähtud.

Alkoholi tarbimise ajal glükoosi ja teiste suhkrute söömine kasvatab uuringute kohaselt aga hoopis organismis leiduva piimhappe hulka. Vähemalt ühe teadustöö alusel muudab laktaas järgneval hommikul pohmelust hullemaks.

Reaalelulise näitena võib tuua hollandi tudengeid hõlmanud küsitluse. Kassiahastust lootsid enne magamaminekut leevendada toiduga osalenutest 55 protsenti. Nende hommikune enesetunne polnud aga teistest statistiliselt olulisel määral parem. Veidi paremaid tulemusi andis järgmisel päeval korraliku hommikusöögi või rasvase toidu söömine. Kuid nende tudengite tajutud kassiahastus polnud 111-pallisel skaalal taas leebem kui paari punkti võrra.

Veelkord metanaalist ja etanaalist
Teise populaarse hüpoteesi kohaselt tekitavad mitmeid pohmelli sümptomeid alkoholi laguproduktid. Etanooli ja metanooli oksüdeerumisel tekib vastavalt etanaal ja metanaal. Mõlemad ühendid on mürgised ja reageerivad altilt teiste ainevahetusproduktidega, moodustades uusi organismi kahjustavaid ühendeid. Etanaali mürgisus ületab etanooli oma 10–30 korda. Mürgistus võib viia muu hulgas higistamise, iiveldustunde ja oksendamiseni.

Kuigi selle põhjal on kerge teha sirgjoonelisi järeldusi, on samal ajal leitud, et kassiahastus on kõige rängem ajal, kui atseetaldehüüdi ehk etanaali hulk veres on juba suhteliselt väike.

Mürgisemat metanooli inimesed enam Eestis loodetavasti tahtmatult ega tahtlikult joo. Siiski satub seda koos mitmete teiste alkoholidega organismi ka etanoolipõhiseid jooke tarbides. Metanooli suhteline sisaldus on kõige suurem punases veinis ja viskis. Kuna eelisjärjekorras lagundab keha etanooli, hakkavad metanooli laguproduktid inimest kimbutama ligikaudu 10 tundi pärast joomise lõppu.

Keha etanoolieelistust võib pidada seetõttu ka põhjuseks, miks võib tunduda järgmisel hommikul alkoholi tarbimise jätkamine hea mõttena. Mõnes mõttes soodustab kassiahastus seega alkoholismi. Püsivat leevendust hommikul alkoholi tarbimine aga ei paku. Pikas perspektiivis tähendab see lihtsalt sümptomite, sh kassiahastusega seonduva valu tuimestamist.

Immuunsüsteemi roll?
Etanaali ja metanaali hõlmavale selgitusele on hakanud viimasel ajal komplementaarset selgitust pakkuma oletus, et mitmeid pohmeluse sümptomeid põhjustab inimeste immuunsüsteem ja alkoholi tarbimisele järgnev põletikuline reaktsioon.

Juba sajandivahetusel leidsid korea teadlased, et kassiahastuse ajal kasvab veres immuunsüsteemi kasutatavate tsütokiinidena tuntud signaalmolekulide hulk. Tavaliselt tingivad sellise reaktsiooni erinevad haigustekitajad. Samu valke tervete inimeste veeni süstides võivad kogeda katsealused muu hulgas peavalu, külmavärinaid, seedetrakti häireid, lihasvalusid ja peapööritust, nagu grippi põdedes. Sümptomid kattuvad suuresti kassiahastuse tundemärkidega.

Hiirtega tehtud katsetes on leitud, et tsütokiinid pärsivad emaste võimet ehitada korralikku pesa ja vähendavad isashiirte valmidust lävida nende puuri sattunud võõraste sookaaslastega. Inimeste puhul seostub tsütokiinide hulga kasv mäluhäirete ja üldise ärritustundega. Kui hüpotees paika peab, võiksid aidata pohmelust leevendada põletikuvastased ravimid. Ulatuslikke seda proovile panevaid kliinilisi katseid pole veel tehtud. Nii ei saa anda ka vastavaid soovitusi.

Kõik inimesed pole võrdsed
Hakatuseks, naistel on tõepoolest meestega võrdväärses koguses alkoholi juues hommikul sagedamini pohmell. See näib taanduvat lihtsale tõdemusele, et nende kehakaal on meeste omast sageli väiksem. Kui seda arvesse võtta, on võimalus kassiahastuse sümptomite kogemiseks sama suur. Sellest moraal – kogukamate inimestega ühe laua taga alkoholi juues pole mõtet üritada enda tervise huvides nendega sammu pidada.

Päris selge pole ka see, kui palju mõjutab kassiahastuse esinemissagedust ja tõsidust inimeste vanus. Mõnede uuringute kohaselt õnnestub vältida kassiahastust paremini noorukitel. Nelja aasta taguses eelnevatest suuremahulisemas teadustöös nähti vastupidist. Seda ei mõjutanud isegi alkoholi kogus. Autorid spekuleerisid, et enam kui 40-aastased inimesed pööravad joomistempole noortest rohkem tähelepanu.

Kui kuskil stereotüüpe kinnitada saab, on selleks tõdemus, et pärilikkusest pole pääsu. Paika peab rahvajutt, et aasia päritolu inimesed jäävad sagedamini kiiremini purju. Peaaegu 40 protsendi Ida-Aasias elavate inimeste organism toodab dehüdrogenaasi vormi, mille mõjul laguneb etanool etanaaliks kiiremini. Samas esineb neil keskmisest sagedamini ka mutatsioon etanaali lagundamiskiirust mõjutavas geenis. Selle mõjul kuhjub nende organismis atseetaldehüüd kiiremini kui eurooplaste kehas. Tulemuseks võib olla tõsisem pohmell.

Jook loeb tõepoolest
Paika peab rahvatarkus, et kangemate ja tumedamate jookide tarbimisel tasub olla järgmisele hommikule mõeldes ettevaatlikum. Mida kangem jook, seda lihtsam on tarbida alkoholi liigses koguses.

Tumedamad joogid sisaldavad aga rohkem kääritamisprotsessi ja joogi valmistamise kõrvalprodukte. Hiljutises Hollandi uuringus nenditi, et kõige sagedamini põhjustab pohmelli brändi ja punase veini joomine. Kõige vähem apelsinimahlaga lahjendatud puhas etanool ja õlu. Brändi, viski ja punase veini puhul kahtlustati jookides leiduva metanooli suuremat kogust.

Kõrvalproduktid ja nende mitmekesisus võib pakkuda selgitust tähelepanekule, et alkohoolsete jookide segamini joomine pole mõistlik mõte. Seni pole leitud kinnitust hüpoteesile, et järjekord, milles alkohoolseid tarbitakse, mõjutab kuidagi pohmelli tõsidust.

Aga mis siis ikkagi pohmelli vastu aitab?
Nagu mainitud, kõige paremini aitab pohmelli ennetada alkoholi tarvitamisest loobumine. Lihtsam on ka öelda, mis seni tehtud uuringute kohaselt kassiahastuse sümptomeid igal inimesel ei leevenda. Muu hulgas on selleks hommikul alkoholi tarbimise jätkamine, B-vitamiin ja kofeiin. Näiteks krevettide, heeringa- või ploomikonservi ega kange rohelise tee mõju aga teadaolevalt süstemaatiliselt proovile pandud pole.

Alkoholi tarbimisel tasub järgida elutarkus, et juua ei tasu liiga kiiresti ega tühja kõhuga. Kuigi toit ei ima alkoholi otseses mõttes, aeglustab see selle imendumist. Hommikul on kasu muu hulgas aspiriinist ja ibuprofeenist. Vältima peab atsetaminofeenil ehk paratsetamoolil põhinevaid ravimeid. Alkoholi lagundamisel kasvab ühendi mürgisus.

Ja veelkord, kõige parem on alkoholist üldse hoiduda!