Soome teadlaste värskest uuringust selgub, et mehed on selle käitumise tagajärgedest rohkem ohustatud kui naised.

Kupio ülikooli haigla ja Ida-Soome ülikooli teadlane dr Outi Kaarre uuris koos kolleegidega 11 noort meest ja 16 noort naist, kes olid viimase kümne aasta jooksul tarvitanud pidevalt ohtralt alkoholi. Teise katsegruppi kuulus 12 noort mees ja 13 noort naist, kes olid tarvitanud alkoholi väikeses koguses või olid täiesti karsked. Kõik katsealused olid vanuses 23–28 eluaastat.

Teadlased mõõtsid nende aju reaktsiooni magnetimpulssidele ehk „koputasid“ ajule transkraniaalse magnetstimulatsiooni ehk TMSi abil. TMSi vastust mõõdetakse aju elektrilise aktiivsuse kaudu EEG-ga ehk elektroentsefalograafiga.

Teadlaste varasemast uuringust oli teada, et alkohoolikute ajukoor ehk korteks reageerib magnetstimulatsioonile rohkem kui karskete inimeste aju. See näitab, et pikaajaline alkoholitarvitamine mõjutab aju.

Värske uuring aga näitab, et lisaks mõjutab pikaajaline alkoholitarvitamine meeste ja naiste aju erinevalt.

Meeste aju mõjutab alkoholitarvitamine rohkem kui naiste oma.

„See oli meile üllatus, kuna me arvasime, et see võiks olla vastupidi,“ selgitas dr Outi Kaarre. See uuring näitas, et alkohol mõjutab tugevalt nii elektrilisi kui keemilisi närviülekandeid. Kuna närviülekanded meie aju sünapsides on keemilised, siis selles katses mõjutasid elektriimpulsid GAVH retseptoreid ehk glutamaadi ja gammaaminovõihappega seotud närviülekannet.

GAVH retseptoreid on kaht tüüpi – A- ja B-tüüpi. Kui meestel mõjutas pikaajaline alkoholitarvitamine mõlemat tüüpi GAVH retseptreid, siis naistel ainult A-tüüpi.

Pole päris selge, miks see nii on, kuid teada on, et GAVH-A retseptori aktiivsus mõjutab joomismustreid, GAVH-B aga mõjutab üleüldist soovi alkoholi tarvitada. „Kui me arvame, et naised ja mehed muutuvad alkoholi joomise tagajärjel erinevalt, siis meie uuring pakub sellele nüüd teadusliku selgituse,“ ütles dr Kaarre.

Mida selle uuringu tulemustest õppida?

Teadlased soovitavad seda uut teadmist võtta arvesse noortele alkoholi kättesaadavuse piiramisel ning selgitustöös, et noorena joodud naps tõesti mõjutab inimese tervist tulevikus. Lisaks saab seda teadmist kasutada alkoholiravis ning alkoholiravi väljatöötamisel tuleb arvesse võtta ka soolist eripära.

Teadusuuringu tulemusi esitlesid teadlased 30ndal rakendusliku ja translatiivse neuroteaduse konverentsil.