"Ausalt öeldes olid tulemused meie enda jaoks küllaltki ehmatavad. Probleem pole sellisel kujul muidugi uus, kuid tegu on klassikalise näitega sellest, milleni teatud teemadest – meeste viljatusprobleemidest – rääkimise vältimine viia võib. Ühiskond pole neid sellisel kujul suuresti teadvustanud," nentis töö juhtivautor Hagai Levine, Jeruusalemma Heeberea ülikooli epidemioloog ERR Novaatorile antud kommentaaris.

Töörühm leidis, et aastatel 1973–2011 langes spermide hulk lääneriikides elavate meeste seemnevedelikus aastas keskmiselt 1,4 protsenti ehk kokku 52 protsenti. Seda isegi meeste hulgas, kel polnud diagnoositud viljatusprobleeme. Spermide koguhulk langes sama ajaga 59 protsenti.

Euroopas, Põhja-Ameerikas ning Uus-Meremaal või Austraalias mitte elavate meeste seas sarnast langust ei täheldatud. Kuigi osaliselt võib see olla tingitud andmete nappusest, pidas Levine vähetõenäoliseks, et see inglise keeles avaldatud tööde ülekaal kallutas tulemusi väga palju.

Spermide suhtelise sisalduse languse täpsed põhjused jäävad veel ebaselgeks. Vähemalt osaliselt saab seda aga seostada meeste üldiselt kehvema tervise, sh rasvumise, ja elustiili riskiteguritega nagu suitsetamine ja alkoholi tarviatmine.

Ent on vara välistada ka keskkonnast lähtuvaid tegureid.

"Kaugeleulatuvate järelduste tegemine nõuab aga uuringuid, mis kestaksid paarkümmend aastat. Need algaksid ideaalis juba enne lapse sündi ehk ajal, mil vanemad last eostada üritavad, ja kestavad täiskasvanueani. Meil tuleb meeste viljakuse uurimisse täiendavalt investeerida," sõnas Levine. Teisisõnu oleks pidanud ühiskond mõtlema teemale tõsisemalt juba 20 aasta eest, mil nähti esimesi vihjeid spermide arvu vähenemisest.

Katastroofi äärel?
Vähemalt pole veel tegu katastroofiga. Spermatosoidide arv milliliitris seemnevedelikus on langenud 40 aastaga 99 miljonilt 47 miljonile. Maailma terviseorganisatsiooni ravijuhiste alusel jääb näitaja seega enamikel juhtudel endiselt normi piiridesse. Laste saamiseks kunstlikust viljatamisest abi otsimisest pole saanud veel uus normaalsus. Muret tekitab aga, et spermatosoidide arvu vähenemine ei näi pidurduvat. Selget spermatosoidide kontsentratsiooni vähenemist võis näha isegi juhul, kui epidemioloog vaatas vaid viimast 20 aastat.

Lugemissoovitus:
Arutelu: kas sperma- ja munarakudoonorlus peaks olema anonüümne?
Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni

Töörühm proovis hinnata algselt analüüsis ka teisi sperma kvaliteeti iseloomustavaid näitajaid – spermide liikuvust ja kuju. Paraku on neile hakatud süstemaatiliselt tähelepanu pöörama aga alles suhteliselt hiljuti. Samuti on muutnud selleks kasutatav metodoloogia. "Need on spermide arvuga teatud määral seotud. Kuid näitajad seostuvad ise tugevamalt viljakuse ja üldise tervisega," selgitas Levine.

Möödunud aasta lõpus Eesti meeste viljatuse põhjuseid käsitlenud töö juhtivautori Margus Punabi, Tartu ülikooli androloogia dotsendi sõnul saab seostada umbes pooli juhtumitest, kus viljakas eas paaridel lapsi saada ei õnnestu, just mehega seotud teguritega. Uuring haaras enam kui 8000 aastatel 2005– 2013 Tartu ülikooli androloogiakeskusesse pöördunud meest. Hinnanguliselt kaeti sellega 90 protsenti Eesti meeste rasketest viljatusjuhtudest.

"Pea kõik viljatuse põhjused on ravitavad. Tänapäeval oleme võimelised aitama umbes 99 protsenti patsientidest," sõnas Punab toona ERR Novaatorile antud intervjuus. Põhja-Euroopas tervikuna on enam kui 15 protsendil noortest meestest sperma hulk niivõrd väike, et neil on lapse eostamisega probleeme.

Tegu pole viimse sõnaga
Arenenud riikides elavate meeste spermide hulga vähenemisest on teatatud ka arvukates eelnevates töödes. "Neist suuremal osal on olnud aga üks või rohkem saatuslik viga. Näiteks on uuritud väikest arvu mehi, olnud olemuslikult tagasivaatavad või haaranud ainult viljatuskliinikuid külastanud mehi," märkis Sheffieldi ülikooli androloogiaprofessor Allan Pacey. Lisaks tõi ta välja, et teaduskirjanduses ilmuvad eeskätt tööd, mis näitavad spermide hulga vähenemist näitavad, mitte n-ö igavamate järeldustega uurimused.

Levine'i 185 eelnevat uurimust ja enam kui 43 000 meest hõlmav koondanalüüs suutis tema hinnangul aga suurema osa puudujääkidega arvestada. See muudab uurimuse järeldused mõjusaks.

"Kuigi 52,4 protsendine langus võib kõlada kohutavalt suurena, tähistab see ikkagi keskmist muutust normaalsest normaalseks. Seega soovitaksin ma ajakirjanikel käsitleda seda uurimust ikkagi ettevaatlikult. Debatt pole veel lõppenud ja palju tööd on veel teha," lisas Pacey.

Uurimus ilmus ajakirjas Human Reproduction Update.