Südame-veresoonkonna haigused on Eestis üks peamisi haigestumise ja surma põhjustajaid. Ainuüksi eelmisel aastal suri nende tõttu veidi üle 8000 inimese. "Kõige hullem on suitsetamine – see on number üks, kolesterool, vererõhk ja muidugi stress. Meie inimestel on väga palju stressi," loetles Viigimaa saates "Terevisioon" riskitegureid. Sama võib näha teistes ida- ja arenguriikides.

Viigimaa hinnangul on läinud olukord Eestis siiski märgatavalt paremaks. "Me oleme tunduvalt paremad kui Läti ja Leedu. Meie areng südamehaiguste ennetamise alal on olnud tunduvalt kiirem. Suremuse langus on olnud suurem," rõõmustas Viigimaa. Soomest on Eesti veel kõvasti maas, aga vahe väheneb.

Südamearst rõhutas, et oluliselt aitab riske vähendada liikumine. See parandab paljude uuringute kohaselt inimese tervise igat aspekti, sh südame- ja seksuaaltervist. Viimased kaks on omavahel tihedalt seotud. "Kui keskealisel mehel – 40–50aastaselt eriti, tekib erektsioonihäire, võib see olla juba väikeste arterite lupjumise tagajärg," viitas Viigimaa. Teisisõnu, erektsioonihäire seostub kõrgema südameinfarkti või ajuinsuldi riskiga.

Eelmisel aastal ilmunud sel teemal ilmunud teaduskirjandust kokkuvõtva metaanalüüsi kohaselt võib see tähendada, et mõlema taga on samad mehhanismid ja tegurid nagu tugev põletikuline reaktsioon. Näiteks esimese infarkti järel erektsioonihäirete vastu aitavat rohtu võtnud Rootsi mehed sattusid harvem haiglasse või surid. Parem on aga seda ennetada.

"Südametele ja veresoontele annab juba 30 minutit reibast liikumist päevast 70–80 protsenti edust ära. Kui inimene tahab nüüd veel rohkem tegutseda, siis miks mitte, aga väga palju me sealt juurde ei saa," sõnas südamearst. Kõige ohtlikum on istuv eluviis ehk päevas vaid 1000–2000 sammu tegemine. See tekitab muutusi veres ja veresoonte seintes. Need viivad tasapisi lupjumiseni ja südameinfarktini.

Kardioloog leidis, et inimesed peaksid võtma oma tervise eest suurema vastutuse. Näiteks võiks neil olla täiskasvanueaks ülevaade nende kolesterooli- ja veresuhkrutasemest ning vererõhust. Viimase puhul tasub meeles pidada, et epidemioloogiliste uuringute kohaselt kahjustab veresooni juba üle 120 ulatuv süstoolne vererõhk.

"Kes on ülekaalulised, kes on II tüüpi diabeeti, neil inimestel on vaja käia tervisekontrollis tunduvalt sagedamini. Kui juba mingisugused kaebused tekivad, siis loomulikult," lisas Viigimaa. Kardioloog nentis esmaste kaebuste korral võib olla tõesti raske uskuda, et need võivad olla tingitud tõsisest haigusest. Valud südamepiirkonnas ei ole südamega tihti seotud. Samas on parem karta kui kahetseda – raskeid tagajärgi saab sageli sellega ära hoida.