Kopenhaagenis asuva Frederiksbergi haigla arstiteadlane Jacob Louis Marott leidis kolleegidega, et uurimisperioodi vältel oli väiksem suremusrisk mõõdukalt aktiivsetel inimestel. Rühma kuuluvate inimeste suremusrisk oli istuva eluviisiga taanlastest umbes 78 protsendi võrra väiksem.

Liigutamisest maksimaalse kasu lõikamiseks ei tohiks nädalas jooksmas käia üle kolme korra ja koguaeg jääda alla 2,5 tunni. Keskmine jooksukiirus võiks jääda alla kaheksa kilomeetri tunnis. Seevastu inimesed, kes käisid nädalas jooksmas enam kui kolm korda ning kelle jooksukiirus ületas 11,2 km/h, surid samal ajaperioodil sama tõenäoliselt kui istuva eluviisiga inimesed.

Autorite hinnangul näitavad tulemused, et suremuse vähendamiseks piisab juba mõõdukast liikumisest ja viitavad, et keha pole kohastunud pidevateks füüsilisteks pingutusteks. Kuigi see ei tähenda, et näiteks maratoniks valmistumine pole südametervisele hea, kuid tõenäoliselt peavad seda tegevad inimesed arvestama veidi kõrgema suremusriskiga kui mõõdukalt aktiivsed inimesed.

Ajakirjas Journal of the American College of Cardiology ilmunud tööga koos ilmunud arvamusartikli autorid märgivad aga, et enam kui tuhandest katsealusest kuulusid suhtelistelt intensiivset trenni tegevate katsealuste sekka vaid 40, mis võis kergitada rühma suremusriski teiste katsegruppidega võrreldes põhjendamatult kõrgeks.