Peenises esinev hormooniretseptor võib olla seotud erektsioonihäiretega
Tartu Ülikooli doktoritöös uuriti luteiniseeriva hormooni retseptori esinemist inimese ja hiire peenise koes. Kuigi selle hormooni funktsioon peenises pole veel teada, on võimalik, et vananevate meeste kõrgem luteiniseeriva hormooni tase avaldab mõju peenise koele. See omakorda võib tähendada ka seotust erektsioonihäirete tekkemehhanismidega.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Helen Zirnask kirjeldas doktoritöö sissejuhatuses 2010. aastal Euroopas korraldatud meeste vananemise uuringut. Selles uuringus osales ligi 3370 meest vanuses 40–79 eluaastat, kusjuures erektsioonihäirete üle kurtis neist meestest umbes kolmandik.
Erektsioonihäirete esinemissagedus oli suurem vanemates vanuserühmades. Eriti sage on see 70-aastaste ja vanemate meeste seas, kus erektsioonihäiretega mehi on kaks kolmandikku. Arvatakse, et 2025. aastaks on erektsioonihäireid ligikaudu 322 miljonil mehel kogu maailmas.
Kuni 1990. aastate alguseni arvati, et erektsioonihäired on seotud loomuliku vananemisprotsessiga. Nüüdseks on ulatuslikud uuringud selles valdkonnas näidanud, et põhjus pole ainult vanuses.
"Märkimisväärselt suurel osal vanemaealistest meestest on leitud erinevate suguhormoonide taseme muutusi. Võimalik, et vananevate meeste suurem luteiniseeriva hormooni kontsentratsioon mõjutab peenise kude ja on seeläbi seotud erektsioonihäirete tekkega," oletas Zirnask.
Zirnaski doktoritöö peamine eesmärk oli hinnata luteiniseeriva hormooni retseptori olemasolu peenises. Uuringud tehti hiire ja inimese peenise koe peal koostöös Tampere Ülikooli anatoomiaosakonna ja Tampere Ülikooli Kliinikumiga.
Zirnask kirjeldas, et luteiniseeriva hormooni retseptori antigeen tuvastati nii hiire kui ka inimese peenise eri liiki rakkudes. Lisaks tuvastati inimese peenise koes kahe luteiniseeriva hormooni signaali ülekandmisega seotud molekuli cAMP ja CREB olemasolu.
Doktorandi sõnul ei ole veel selge, milline funktsioon luteiniseeriva hormooni retseptoril peenises on. Ometi on võimalik, et seerumi luteiniseeriva hormooni kõrgem tase mõjutab peenise kude ja võib seeläbi osaleda ka erektsioonihäirete tekkes.
Helen Zirnask kaitses doktoritöö "Luteiniseeriva hormooni (LH) retseptori esinemine peenises ja selle võimalik roll erektsioonihäirete patogeneesis" 13. mail. Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli inimese anatoomia dotsent Kersti Kokk ja Helsingi Ülikooli professor Pasi Pöllänen.
Toimetaja: Airika Harrik
