TAI raport: kümnendik eestlastest otsib juhusuhet netist või mobiiliäpist ({{commentsTotal}})

11% on otsinud endale seksuaalpartnerit interneti  teel või mobiiliäpi kaudu.
11% on otsinud endale seksuaalpartnerit interneti teel või mobiiliäpi kaudu. Autor/allikas: Unsplash

15 protsenti eestlastest on endale otsinud seksuaalpartnerit internetist või mobiiliäpi abil. Kümnendik internetist voodipartnerit otsinud inimestest on nendega juhusuhtes, millega sageli kaasneb ka kaitsevahenditeta seks, seda eriti vanemaealiste hulgas, selgub värskest Tervise Arengu Instituudi (TAI) raportist.

TAI uuringus osalenud vanemaealiste riskikäitumise põhjuseid võib otsida eelkõige puudulikust seksuaalharidusest, leiab Tartu Ülikooli Kliinikumi meestearst Paul Korrovits. "Vastumeelsus näiteks kondoomi kasutamisele tuleneb peaasjalikult vanemast vastajate vanuse rühmast, kuid need inimesed pärinevad ajast kui koolides tervislikust seksuaalkäitumisest üldse ei räägitud."

Riskikäitumise poolest torkavad silma eelkõige mehed, kellel on rohkem juhupartnereid. Teisalt näitab üldine pilt, et eestlased eelistavad siiski pigem püsipartneriga voodit jagada, kuivõrd üheööseiklusi.

Nii on viimase 12 kuu jooksul 94 protsenti vastanutest olnud vahekorras elukaaslasega ja vaid 16 protsenti on olnud vahekorras kahe või enama partneriga. Enim aktiivsust näitavad üles 30 kuni 49 aastased vastajad kellest üle 90 protsendi on olnud vahekorras viimase 12 kuu jooksul.

Seejuures 15 protsenti eestlastest on otsinud endale partnerit internetist või mobiiliäpi vahendusel. Muret tekitavam tõdemus on, et virtuaalruumist kaaslase leidnud vastanutest kümnendik on astunud partneriga juhusuhtesse. Kui kõrvutada seda näitajat asjaoluga, et 51 protsenti vastanutest ei kasutanud juhusuhtes kondoomi, siis võib nentida, et taolised pimekohtingud võivad olla äärmiselt riskantsed.

Joobunud üheöö riskid

Üheöösuhted on sageli seotud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Joobes seisundis "unustatakse" kondoomi kasutamine, sest juhupartnerit usaldatakse pimesi ja loodetakse reaktsioonikiirusele ehk seksuaalvahekord katkestatakse enne seemnepurset. Samuti ei kanta turvavahendit endaga lihtsalt kaasas ja meessoost vastajate arvates vähendab kondoom mõnutunnet.

Seega võib üks riskikäitumine viia järgmiseni ja negatiivse ahela teket saab ära hoida peaasjalikult ainult teavitustööga, leiavad raporti koostajad. Nii on teadlikkuse kasvatamine narkootikumide tarvitamise osas kaudselt vähendanud seksuaalset riskikäitumist noorte seas.

Teisalt on meestearsti Paul Korrovitsi sõnul laialdane kondoomi kasutamata jätmine just vanemaealiste seas tinginud selle, et suguhaiguste leviku osas pole viimastel aastatel suuri muutusi toimunud. "Rohkem kui pool inimestest ei kasuta juhusuhetes kondoomi, siis pole ime, et trendid ei muutu. Need haigused ei levi saunalavalt, vaid ikkagi inimestel inimesele," toonitab Korrovits.

See tähendab, et näiteks HIV-i leviku puhul on küll iga-aastaste diagnooside sagedus langemas. Rõõmustamiseks pole siiski põhjust: kui Eestis on aastas 100 000 elaniku kohta 17,4 positiivset diagnoosi, siis Euroopa Liidu sama näitaja on 5,9 juhtumit. Teisisõnu ütlevad need arvud, et elame endiselt HIV-i epideemia keskel.

Korrovitsi sõnul kinnitab TAI uuring, et juhusuhteid viljelevate inimeste rahulolu oma seksuaaleluga ei küündi ligilähedale püsisuhtes inimeste rahulolunäitajale. Lisaks sellele on püsisuhtes vastanud seksuaalselt aktiivsemad ja võtavad nii vähem riske. Väiksemad riskid tagavad osalenute parema hinnangu enda tervislikule seisundile ja sellest lähtuvalt kõrgema hinnangu enda seksuaalelu kvaliteedile.

Positiivne nõiaring

"Kolmnurk üldtervis, seksuaaltervis ja püsipartner moodustavad nii-öelda positiivse nõiaringi, mis tagab pikaajalise seksuaalse rahulolu," tõlgendab Korrovits TAI uuringu tulemusi. Tänu laialdastele seksuaaltervise kampaaniatele on see "õnnevalem" jõudnud eelkõige kohale noortele, kes pigem lükkavad enda esimest vahekorda edasi, et leida õige inimene kellega alustada püsisuhet. Samas leitakse "see õige esimene" siiski üha varasemas eas.

 

Siiski näitab statistika, et esimene partner ei jää elu lõpuni. Nimelt on 51 protsenti vastanutest olnud elu jooksul vahekorras viie või enama inimesega ning jällegi on rohkem vaheldust otsinud meesterahvad. Partnerite rohkus võib ju viidata, et eestlased pole rahul enda seksuaaleluga, kuid tegelikult on nurisejaid vaid kolmandik vastanutest.

See tähendab, et 69 protsenti täiskasvanud elanikkonnast hindab oma seksuaalelu heaks või väga heaks; 31 protsenti vastanutest on rahuolematud. Vanuserühmade lõikes on probleemid erinevad: noored otsivad püsisuhet, keskealised tahavad sagedamaid vahekordasid ja vanemaealisi vaevavad tervisemured.

Arvud, mis muutuvad ajas väärtuslikumaks

Paul Korrovitsi sõnul muutuvad TAI seksuaalkäitumise uuringu andmed ajas üha väärtuslikumaks. Nimelt saab nende alusandmete põhjal teha täpsemaid süvauuringuid, mis annavad täpsema sissevaate näiteks keskealiste ja vanemaealiste riskikäitumise motiividesse.

Lisaks sellele saab viie või kümne aasta pärast teha sama laiapõhjalise võrdlusuuringu, mille tulemused on Korrovitsi sõnul valdkonnaga tegelevate teadlaste jaoks kullahinnaga. "See ei ole lihtsalt riigi raha eest inimeste voodiellu sekkumine ega väljenda uurijate ebaterve huvi selle vastu," toonitab TÜ Kliinikumi meestearst.

Ta lisab, et küllalt palju inimesi 6500-liikmelisest valimist ei soovinud uuringus osaleda, kuna nende hinnangul "pole nende seksuaaltervisel midagi viga". "Selline reaktsioon on inimlikult arusaadav, kuid tegelikult soovimegi sellise uuringu puhul kõiki kaasata – ka neid kellel pole midagi viga. Soovimegi teada saada, kuidas meil tasakaal on," selgitab Korrovits.

Ühiskonna seksuaalkäitumise kaardistamine on oluline ka seetõttu, et Korrovitsi sõnul pole eestlased sugugi passiivne ja kiretu rahvas, vaid tema patsientide seas on üle 80-aastaseid patsiente, kes otsivad koos oma püsipartneriga probleeme näiteks erektsiooniprobleemidele. Seega võib eestlaste seksuaalkäitumise osas veel olla palju varjatud tahkusid ja kitsaskohtasid.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: