Naise elujõulise munaraku valmimiseks ja uue elu tekkeks peab munasarjas toimuma mitmesuunaline rakkudevaheline suhtlus ehk signaalide vahetamine. Teadaolevalt asub munarakk enne ovulatsiooni folliikulis. Ovulatsiooni käigus vedelikuga täidetud põieke lõhkeb, mis laseb liikuda munarakul munajuhasse.

Munaraku küpsemiseks ja folliikulist vabanemiseks peavad nii munarakk ise kui ka seda ümbritsevad granuloosrakud vahetama omavahel signaale kindlal ajavahemikul. Ühtlasi toodavad granuloosrakud hormoone, mis on olulised edukaks embrüo pesastumiseks emaka limaskesta ja varajase raseduse püsimiseks.

"Munaraku küpsemiseks on muu hulgas hädavajalik kahe valgu olemasolu ja toimimine munasarja granuloosrakkudes," selgitas geenitehnoloogia osakonna dotsent Agne Velthut-Meikas. FSHR võtab vastu folliikuleid stimuleeriva hormooni signaali ajuripatsist, mis viib munasarja folliikuli kasvu ja granuloosrakkude paljunemiseni. Aromataas on aga võtmeensüüm steroidhormooni östradiooli ehk nn naissuguhormooni sünteesiks granuloosrakkudes.

Muutused nende valkude tootmise eest vastutavates geenides või häired valkude tekkimisel viivad naise viljatuseni. Kui munasari ei toimi, siis munarakud ei küpse ega vabane munasarjast.

"Leidsime, et nendest geenidest tekivad seni teadaolevatele valkudele lisaks veel pisikesed RNA molekulid, mis läbi oma sihtmärkgeenidele seondumise mõjutavad seda, kas need sihtmärgid täidavad oma rolli rakus või mitte," kinnitas Velthut-Meikas. Pisikeste RNA molekulide sihtmärgid vastutavad naise viljakuse seisukohast ülioluliste protsesside – munaraku reservi säilitamise, hormoonide tootmise ja ovulatsiooni toimumise eest.

Töö põhjal sünteesitakse FSHR ja aromataasi geenidest lisaks varem teatud valkudele ka seni kirjeldamata lühikesi mikroRNA molekule. FSHR geenist pärineva mikroRNA sihtmärgid mängivad olulist rolli munasarja folliikuli kasvu ja munaraku küpsemise aktiveerimisel. Aromataasi geenist pärineva mikroRNA sihtmärgid on seotud aga munasarja koe ümberkorralduste esile kutsumisega, mis on omakorda vajalikud ovulatsiooni toimumiseks.

Mõlemad mikroRNAd võivad eeldatavalt reguleerida lisaks steroidhormoonide sünteesi munasarjas. Need mõjutavad lisaks munasarjale ka teiste kudede tööd: emaka limaskest, rasvkude, rinnanäärmed jms.

Saadud uurimistulemused annavad uut informatsiooni munasarja toimimise kohta, mis on oluline naisepoolse viljatuse põhjuste täpsemaks diagnoosimiseks ja uute ravivõimaluste arendamiseks. "Uusi teadmisi saab kasutada viljatusravi kliinikutes kehavälisele viljastamisele eelnevate munasarja stimulatsiooni protseduuride täiustamiseks, mis parandaks oluliselt viljatusravi tulemuslikkust," lootis Velthut-Meikas.

Väga päevakajaliseks on muutunud ka vähidiagnoosiga patsientide viljakuse säilitamine. Selle käigus võimaldatakse patsiendil külmutada enne folliikuleid hävitavat keemiaravi osa munasarja koest. "Uurimist vajab veel vaid protsess, kuidas munasarja küpsemist külmutatud koest taaskäivitada", selgitas Agne Velthut-Meikas.

Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogia Arenduskeskuse AS-i teadlaste uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.