Koroonaviirus võib vähendada ajutiselt meeste viljakust

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Teadlased kahtlustasid juba mõnda aega, et uus koroonaviirus võib meeste sperma hulka märgatavalt vähendada. Autor/allikas: Rob Oo/Flickr (CC BY 2.0)

Kuigi juba eelmisest kevadest on teada, et uus koroonaviirus võib siseneda ka mehe munanditesse, saab viiruse mõju ses osas selgemaks alles nüüd. Hiina ja Saksa teadlased leidsid, et haiguse läbi põdenud meestel on tervetega võrreldes vähem seemnerakke, mis viitab vähenenud viljakusele.

COVID-19 mõju ei piirdu ainult miljonite surnutega. Nakkusega käib kaasas rida kõrvalnähte, mida teadlased alles tasapisi mõistma hakkavad. Üks suuremat tähelepanu vajav kõrvalmõju puudutab meeste viljakust, vahendab ScienceAlert.

Teadlased kahtlustasid juba mõnda aega, et uus koroonaviirus võib meeste sperma hulka märgatavalt vähendada. Nüüd tegid Wuhanis asuva Huazhongi teadus- ja tehnikaülikooli teadlased sel teemal ülevaateuuringu. Nad vaatasid läbi tööd, mis puudutavad võimalike viise, kuidas SARS-CoV-2 meeste viljakust mõjutab.

Ehkki uurijad ei leidnud kindlaid tõendeid, et viirus tõepoolest viljakust pärsib, hoiatavad nad, et võimaluse osas tuleb igal juhul valvas olla. Oma raportis kirjutavad mikrobioloog Yu Tian ja paljunemisbioloog Li-quan Zhou, et koroonaviirusest taastuvaid meespatsiente tuleb kindlasti selles osas jälgida.

Tegusa sissetungija jälgedel

Nüüdseks on meditsiiniteadlased SARS-CoV-2-ga piisavalt tuttavad, et hästi teada, kuidas viirus inimkehasse siseneb ja kehas ohtlikke immuunvastuseid esile kutsub. Viirus murrab kehasse sisse rakkude pinnal oleva retseptori ACE2 ensüümi abil. Kui keha mõnes piirkonnas ACE2 avaldub, on üsna kindel, et SARS-CoV-2 jätab piirkonda oma jälje ja  ohustab sealseid elundeid.

Niisiis ei mõjuta viirus üksnes meie lõhnataju ja hingamissüsteemi, vaid ka meie seedimist. Samuti võib see nõrgestada meie vereringet ja kutsuda isegi ajus esile põletikku. Tõsiasi, et munandikoed võivad samuti kuuluda viiruse ohvrite nimekirja, oli uurijatele algusest peale selge. Juba koroonapuhangu alguspäevil tehtud uuringud viitasid, et viirus tungib ka spermasse.

Viiruse ja sperma vahelist seost lahkavad uuringud pole andnud seni samas suunas osutavaid tulemusi. Praeguse koroonaviiruse eelkäija SARS-CoV-1 uuringutes ei peetud nakkust samuti munanditele ohtlikuks, sest enamikus uuringutes ei leitud munandikoest viirusest mingeid jälgi.

Uue koroonaviiruse puhul paistavad tulemused rääkivat pigem munandite kahjustumise kasuks. Hiljuti avaldasid Saksa Justus-Liebigi-Ülikooli ja Iraani Allameh Tabataba Ülikooli teadlased pikaajalise uuringu, kus leidsid märke säärasest kahjust.

Uuringus vaadati läbi 84 koroonapositiivse mehe ja kontrolliks 105 terve mehe munandikude. Kõigi meeste koest otsiti märke põletikust. Lisaks hindasid uurijad meeste sperma kvaliteeti ja otsisid sealt märke oksüdatiivsest stressist.

Analüüs näitas, et koroonapositiivsetel olid põletik ja rakustress kaks korda tugevam kui tervetel meestel. Lisaks selgus, et nakatunud meeste sperma ujus umbes kolm korda aeglasemalt ja seemnerakke oli neil samuti tunduvalt vähem.

Uuringu juhtivautori Behzad Hajizadeh Maleki sõnul seostuvad nimetatud tunnused sperma madalama kvaliteedi ja vähenenud viljakusega. Ehkki ajapikku muutus koroonapositiivsete meeste sperma jälle kiiremaks ja seemnerakke tekkis juurde, ei saavutanud haigestunud mehed uurimisperioodil tervete meestega võrdset seisundit. Mida rängemalt mees haigust põdes, seda tugevamalt mõjutas viirus tema spermat.

Mida see kõik koroonaviirusest taastuvatele meestele tähndab, pole pikas perspektiivis veel selge. Nii ülevaateuuringu kui ka katseuuringu autorid peavad oluliseks teha enne põhjapanevate järelduste tegemist täiendavaid uuringuid.

Arvestades, et paljud maailma riigid on niigi väheneva viljakusega kimpus ja otsivad lahendusi eesseisvale rahvastiku vähenemisele, valab COVID-19 ainult õli tulle. Kuigi vaktsiinist loodetakse olukorrale leevendust, tuleb teadlastel viiruse järelmõjusid ohjata ilmselt veel mõnda aega.

Nii ülevaateuuring kui ka võrdlev uurimus ilmusid ajakirjas Reproduction.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: