Inimeste elutegevuse tagajärjel – autode, laevade ja tööstuse heitgaasid, taimekaitsevahendid jne – satub keskkonda suurel hulgal erinevaid kemikaale. Need mõjutavad oluliselt meie organismi talitlust ja võivad olla osalised näiteks vähi tekkes, aga ka immuunsüsteemi ja viljakuse probleemides.

Üks oluline meie organismi mõjutav kemikaal on dioksiin, mis kahjustab mitmeid organismi jaoks olulisi protsesse. Dioksiinid vabanevad keskkonda tööstuslikest tootmisprotsessidest, prügi põletamisest, aga ka metsatulekahjudest ja vulkaanipursetest, mistõttu on need väga levinud. Muu hulgas on kõrget dioksiinide sisaldust täheldatud Läänemeres ning selles elavates kalades. Seega võib täiesti kindlalt väita, et me kõik oleme teatud määral kokku puutunud dioksiinidega.

Üks moodus, kuidas erinevad dioksiinid meie tervist mõjutavad, on ühe kindla valgu – arüülsüsivesinike retseptori ehk AHR-i aktiveerimise läbi. AHR aitab dioksiine kahjutuks teha ja soodustada nende lagunemist. Samas mõjutab AHR veel muidki organismis aset leidvaid protsesse, näiteks osaleb see paljude valkude reguleerimisel, mis on olulised rakkude elutegevuseks.

On teada, et AHR mängib olulist rolli nii meeste kui ka naiste viljakuses. Sellel on tähtis osa näiteks munasarja folliikuli (munarakk ja selle tugi- ehk granuloosarakud) küpsemisel ja ovulatsiooniks ette valmistamisel. Sealhulgas on AHR osaline munaraku küpsemiseks vajalike hormoonide toimes ja mängib olulist rolli inimese viljakuses. Samuti on teada, et mitmetes vähkkasvajates on AHR-i ebanormaalselt palju, mis näitab, et see valk on organismi töö reguleerimises ääretult oluline.

Uurisin oma doktoritöös professor Toivo Maimetsa juhendamisel, kuidas ja milliste mehhanismidega reguleeritakse AHR-i taset granuloosarakkudes folliikuli küpsemise käigus.

Töö raames selgus, et AHR-i valgu hulk on folliikuli küpsemise käigus väga kindlalt kontrollitud ja näitasime, kuidas selle konkreetse valgu hulga reguleerimine on võimalik.

Doktoritöö raames avastasime ka uudse DNA järjestuse, millega AHR on võimeline seonduma. See omakorda aitab laiendada meie arusaama sellest olulisest valgust erinevate geenide regulatsioonil. Üks märkimisväärne tahk on ka AHR-i taseme muutlikkus folliikuli küpsemise käigus, mis aitab paremini mõista, kuidas ning mil määral võiksid erinevad keskkonnas leiduvad kemikaalid mõjutada folliikulit ning suuremas plaanis ka viljakust.

Antud töö tulemusi on võimalik kasutada tulevikus AHR-i valgu hulga mõjutamiseks rakkudes ja seeläbi leevendada või ravida erinevaid haiguseid, sealhulgas viljatust ja mitmeid vähi vorme.

Indrek Teino kaitses 5. oktoobril Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis doktoritööd teemal "Arüülsüsivesinike retseptor hiire munasarja granuloosarakkudes". Doktoritööga saab tutvuda Tartu Ülikooli digikogus.