Nutikas andmeanalüüs parandab tulevikus viljatusravi kvaliteeti ({{commentsTotal}})

Munarakk aitab spermil kiiremini saba liputada
Munarakk aitab spermil kiiremini saba liputada

Tartu teadlased avastasid lihtsa viisi, kuidas muuta viljatusravi tulevikus tõhusamaks. Oma valdkonna parimas ajakirjas Human Reproduction avaldatud teadustulemus võimaldab arvestada iga naispatsiendi tsükli varieeruvusega ja on koheselt täppismeditsiinis kasutatav. Personaalne lähenemine viljatusravis on eelkõige hea uudis paaridele, kellel on kehaväline viljastamine korduvalt ebaõnnestunud.

Eestis tehti 2017. aastal enam kui 2800 kehavälise viljastamise (IVF) protseduuri, mille tulemusena sündis möödunud aastal 430 last ehk 3% kõikidest sündidest. Madala IVF efektiivsuse (vaid 15%) taga on võimalikud ebatäpsused mitmetes tegevuse etappides.

Kehaväline viljastamine ehk IVF (ingl in vitro fertilization) on maailmas kõige sagedamini kasutatav lastetusravi meetod, mille korral viljastatakse munarakud laboritingimustes ning embrüote areng toimub katseklaasis. Esimesed rakujagunemised läbi teinud embrüod siiratakse seejärel emakasse.

Üks keeruline etapp selle juures ongi siirdamise järgne embrüo kinnitumine emaka limaskestale ehk pesastumine, mis on raseduse aluseks. Kui kliinikus viiakse loode katseklaasist emakasse valel päeval, siis võib ka parima embrüo kasutamine lõppeda negatiivse rasedustestiga.

Kuidas arstid saavad aidata?

Viljatusravi arsti ülesanne on selgitada igale patsiendile õige ravi. Naisepoolse viljatuse üheks oluliseks põhjuseks on probleemid emaka limaskesta ehk endomeetriumi vastuvõtlikkusega embrüole. Loomuliku rasestumise ajal võib arenev embrüo "oodata" viljaka pinnase küpsemist, ent IVF puhul on äärmiselt oluline määrata täpne embrüo siirdamise päev.

Kasutusel on erinevad meetodid endomeetriumi küpsuse hindamiseks. Kõige täpsem on geenide avaldumise test, mille jaoks võetakse endomeetriumist bioloogiline proov. Kerge ambulatoorse protseduuriga võetakse see IVF protseduurile eelnevas tsüklis just sel päeval, mil endomeetrium peaks olema arsti hinnangul embrüole vastuvõtlik. Geneetiline analüüs näitab, kas "õiged geenid on avaldunud õigel ajal" või mitte. Vajadusel peab ajastust korrigeerima ning see ongi näide personaalmeditsiinist viljatusravis.

Robert Edwards ja esimene IVFi teel sündinud inimene Louise Brown Reuters / Scanpix 

Kuidas teadlased saavad aidata?

Juhtivas reproduktiivmeditsiini ajakirjas Human Reproduction avaldatud uuring põhineb üldtuntud faktil, et emaka limaskest koosneb erinevatest rakutüüpidest. Uudsus peitub selles, et seni ei ole nende erinevate rakutüüpide osakaaludega analüüse tehes arvestatud. Uus lähenemine on täpsem ja viib täppismeditsiini geenitestid uuele tasemele. Artiklil on ka teadusajakirja toimetaja poolne soovitus, mis tähendab, et antud valdkonnas on tegu märkimisväärse saavutusega.

Uuring on saanud teoks Eesti ja Hispaania teadlaste koostöös ning on loomulik jätk Tartu töögrupi varasematele avastustele, mis võimaldab parandada IVF tulemuslikkust. Töö autor Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant Marina Suhorutšenko selgitab:

"Kõigile on siiani teada, et emaka limaskest koosneb erinevatest rakkudest, kuid senistes analüüsides ignoreeriti seda teadmist järjepidevalt. Oma töös näitame, kuidas on võimalik arvestada erinevate rakkude osakaaluga ning seeläbi oluliselt täpsustada biomarkerite analüüsi. Viljatusravi kliinikus vaadatakse vaid terve koe summaarset geenide avaldumise pilti, sest erinevate fraktsioonide eraldi analüüs oleks teadusmahukas ja kulukas. Töötasime välja lähenemise, mis võimaldab jätkata endise praktikaga, kuid täpsustab andmeanalüüsi ilma lisakuludeta."

Uuringu andmeanalüüsi juhtinud Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadur Triin Laisk lisab, et rakulise koostise mõju koe geenide avaldumisele on varasemalt suuresti tähelepanuta jäetud, ning seda mitte ainult reproduktiivmeditsiini valdkonnas. "Selle arvessevõtmine vähendab juhuslike leidude hulka ning lõppkokkuvõttes peaks parandama nii meie teadmisi erinevate haiguste bioloogilise tausta kohta, kui tegema võimalikuks uute haigusmarkerite avastamise," ütles Laisk.

Teadustöö tulemusel on ka otsene praktiline väärtus. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus (Tervise-TAK) lõimib uue andmeanalüüsi viisi ka beREADY nimelisse geenitesti, mida viljatusravikliinikud kasutavad naisele sobivaima embüo siirdamise päeva leidmiseks. "(Uus) andmeanalüüsi lahendus on väga hea täiendus kliinikutes juba testimisel olevale personaalmeditsiini geenitestile," kinnitab professor Andres Salumets, uuringu vastutav juht.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: