Väike pärdik annab uut lootust lapsi soovivatele vähihaigetele ({{commentsTotal}})

Reesusmakaak Grady 12 nädala vanusena.
Reesusmakaak Grady 12 nädala vanusena. Autor/allikas: Oregoni Tervise- ja Teadusülikool

Tulevikus võivad muretult isaks saamisest unistada ka need vähihaigetest lapsed, kes jääksid muidu täna kasutusele olevate ravimeetodite tõttu viljatuks, viitavad reesusmakaakidega tehtud katsed.

Viimase 40 aasta jooksul on leitud juba noores eas tekkinud vähivormide tõrjumiseks üha tõhusamaid nippe. Kui varem tervenes haigusest iga kümnes, siis nüüd jäävad noortest patsientidest ellu neli viiendikku. Keemia- või kiiritusravi võib lõppeda viljatuks jäämisega. Muna- ja seemnerakke on võimalik külmutada, kuid selleks pidid jõudma poisslapsed esmalt puberteediikka.

Nõnda on otsinud teadlased viise, kuidas kasutada tulevikus laste eostamiseks veel täielikult väljaarenemata kudesid. Värske töö raames võtsid Pittsbughi Ülikooli meditsiinikooli teadlased eesotsas Kyle Orwigiga koeproove viielt reesusmakaagilt, kes polnud saavutanud veel suguküpsust. Koed külmutati sõltuvalt makaagist viieks tunniks kuni viieks kuuks. Pärdikud muudeti viljatuks. Sulatamise järel siirdati koed makaagi naha alla, kokku 39 kohta, sh munanditesse ja selja sisse.

Siirikuid hiljem lähemalt uurides, et neist kõik kubisesid spermidest. Sugurakkude kuju sarnanes tavalistes munandites arenenud spermidele. Samas meenutas nende liikumine ujumise asemel pigem tõmblemist. Sellele vaatamata õnnestus nendega viljastada kokku 138 munarakku. Neist 40 arenesid embrüoteks. Iga neljas siirdati emasmakaakide üska. Tiinused päädisid ühe elussünniga. Ilmale tulnud väike pärdik nimetati Gradyks.

Varem olid teadlased toonud samal viisil ilmale hiiri ja sigu. Reesusmakaakide kehas toimuvad protsessid sarnanevad inimeste omale oluliselt rohkem. Kui Gradyl täiskasvanuks saades terviseprobleeme ei leita, võivad olla seetõttu järgmiseks sammuks juba inimkatsed.

Autorid nentisid, et meetodi tavapäraseks saamine võib võtta aga veel 10–20 aastat. Selle lootuses on lasknud Orwig kolleegidega koeproove aga enam kui 200 vähki põdevalt poisilt. Esialgu plaanitakse teha katseid täiskasvanud vähki põdevate meestega. Enne nende algust tuleb leida muu hulgas ka võimalus kontrollida, et külmutatavas koes ei leidu vähirakke.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: