Vähki põdevaid naisi võiks päästa viljatusest tehismunasari ({{commentsTotal}})

Tehismunasarjad vähendaksid võimalust vähi naasmiseks.
Tehismunasarjad vähendaksid võimalust vähi naasmiseks. Autor/allikas: Y. Nikas/Wellcome Images

Taani teadlased esitlesid inimeste kudedes ja munarakkudest valmistatud tehismunasarja. Organ võiks aidata saada emaks ka neil vähki haigestunud noortel naistel, kes muutuks muidu kemoteraapia või kiiritusravi tõttu viljatuks.

Munasarjakoe eemaldamine ja külmutamine on vähidiagnoosi korral juba suhteliselt tavapärane protseduur. Vähist võitu saamise järel on võimalik eemaldatud kude tagasi siirdada ja naisel on võimalik taas tavapärasel viisil lapsi saada. Leukeemia ja munasarjavähi puhul pole see aga mõnikord võimalik. Arstid ei saa täielikult välistada, et koes ei leidu enam vähirakke, mis hakkaks koe tagasisiirdamisel taas organismis vohama.

Kopenhaageni riigihaigla teadlased eesotsas Susanne Porsiga nägid lahendust tehismunasarjades. Selleks eemaldasid nad munasarjast erinevate kemikaalide abil kõik selle rakud. Lõpuks jäi selle tulemusel alles vaid teistele kudedele tuge pakkuv peamiselt kollageenist koosnev sõrestik. Sama valk annab tugevuse näiteks nahale. Seejärel kattis töörühm sõrestiku sadade munasarjafolliikulitega, milles küpsevad inimeste munarakud.

Proovikatsetes siirdati 20 folliikuliga tehismunasarjad hiirte organismi. Vähemalt kolm nädalat püsisid neist elus viis tükki. Selleks ajaks olid hakanud tehisorganismist läbi kasvama hiirte veresooned. Töörühma sõnul on tegemist esimese selge tõendiga, et munarakke on võimalik taolisel viisil organismis elus hoida. Inimkatseteni jõudmine võib võtta aga Porsi hinnangul 5–10 aastat.

Samas oli ta kindel, et protseduuriga on võimalik viia vähirakkude tagasi organismi siirdamise võimalus sisuliselt nulli. Folliikulid moodustavad juba looteeas, kui inimesed veel vähki ei põe. Edaspidi ümbritseb seda aga tugev basaalmembraan, millest vähirakud läbi tungida ei suuda.

Tulemusi esitleti ESHRE (European Society of Human Reproduction and Embryology) aastakonverentsil. Eelretsenseeritavas teadusajakirjas need veel ilmunud pole.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: