Inimene erineb teistest loomadest nii aju ehituse kui ka suure pea ning kitsamate puusade poolest. Sellistel proportsioonidel on palju eeliseid, kuid sünnitamine muutub raskeks. Bioloogide oletuste kohaselt on lapse kandmise aeg aastamiljonite jooksul lühemaks muutnud. Nüüd on kindlaks tehtud geen, mis võib naistel suurendada enneaegse sünnituse tõenäosust.

Arstiteadus nimetab enneaegseteks enne 37. rasedusnädalat sündinud lapsi. Ainuuüksi USAs sünnib igal aastal üle poole miljoni sellise lapse. Eestis sünnib enneaegsetena kuni 18 protsenti lastest.

Väga vara sündinud maimukestel on mitmeid tõsiseid terviseriske, kuid enneaegse sündimise tekkepõhjuseid ei osata siiani korralikult seletada. Sarnasele keerukale nähtusele mõistliku selgituse pakkumiseks on vaja väga hästi mõista inimese sigimisbioloogiat. Loomkatsed siin valdkonnas enamasti uusi teadmisi juurde ei anna.

Ajakirjas PLoS Genetics ilmunud Vanderbilti ülikooli, Washingtoni ülikooli ja Helsinki ülikooli teadlaste ühisuurimuse põhjal võib folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) retseptorgeen suurendada enneaegse sünnituse tõenäosust.

Vanderbilti ülikooli pediaatriaprofessor Louis Muglia oletas, et inimesele iseloomulikud keha proportsioonid – kitsas vaagnapiirkond ning suur pea on pannud inimese kui liigi üsna suure surve alla. Seepärast on lapse kandmise aeg muutunud nii lühikeseks kui võimalik. Laps sünnib siis, kui ta on juba elujõuline, kuid kogult veel piisavalt väike, et ema sünnituse ajal võimalikult vähe kahjustada.

Hüpoteesi testimiseks võrdles Muglia inimese raseduse ning inimahvide tiinuse kestust. Selgus, et inimese evolutsiooni jooksul on loote kandmise aeg oluliselt lühenenud. Samuti võrdlesid teadlased erinevate inimlaste sugukonna esindajate vastsündinute keha ning aju suurust. Tuli välja, et inimese rasedus kestab lühemat aega, kui sarnase mudeli põhjal ennustada võiks."Vastsündinu ning raseda anatoomia põhjal võib oletada, et inimese rasedus on evolutsioonis lühemaks muutunud. Seda mehhanismi aga kontrollivad geenid,"selgitas Muglia.

Enneaegsusega seotud geenide kindlaks tegemiseks võrdlesid Washingtoni ülikooli geneetikud imetajate genoome, et leida üles need osad DNAst, mis on inimesel teistest loomaliikidest erinevad. Lõpuks jäi sõelale 150 kandidaatgeeni.

Nende geenide variatsioone uurisid edasi soomlased, kes tegid kindlaks, et kindlat tüüpi hormooni-retseptorgeeniga emadel on rohkem enneaegseid lapsi. Ameerika geneetikud on kindlad, et samad geenivariandid võivad liiga varast sünnitust tekitada ka afroameerika naistel.

Professor Muglia sõnul on nüüd vaja välja uurida ka teised enneaegset sündi põhjustavad pärilikud faktorid. Seejärel on võimalik hakata kaaluma võimalikke raviviise, mis vähendaksid enneaegsete laste tervisekahjustusi.