Weizhi Ji ja Bing Su Kunmingi Teaduse ja Tehnika Ülikoolist ning nende kolleegid panid selle geeni kõigepealt viiruse sisse ja süstisid siis seda viirust reesusahvi loodetesse.

Sündis 11 muundatud geenidega ahvi, kellest ainult viis jäi elama. Teadlased tegid nende viiega siis katseid, et vaadata, kuidas inimgeen nende arengut mõjutab.

Ji ja Su kirjutavad koos kaasautoritega ajakirjas National Science Review, et ühelgi viiest ahvist ei olnud aju suurem kui tavalistel reesusahvidel, kuid mälutestides ja reaktsioonikiiruse ülesannetes said geenmuundatud ahvid üle keskmise häid tulemusi.

Hiina teadlaste katse on tähelepanuväärne ka selle poolest, et mujal maailmas selliseid katseid enamjaolt teha ei lubataks, sest inimese ajugeeni ahvile siirdamist peetakse eetiliselt lubamatuks.

Võime praegu vaid ette kujutada, mis võiks saada siis, kui teadlastel läheks korda luua sama arukaid ahve, nagu on kirjeldatud näiteks "Ahvide planeedi" raamatus ja filmides.

Milline oleks nende loomade õiguslik staatus? Kas neile peaksid laienema inimõigused? Kas nad peaksid saama valida ja olla valitud? Milline oleks siis valimistulemus? Kes moodustaks kellega koalitsiooni? Selle üle tasub aegsasti mõelda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.