Tallinna Tervishoiu kõrgkooli optometristi õppekava õppejõud-õpetaja Merle Väljari selgitas, et silmade kaitsmisest rääkides peetakse silmas valgusspektri sinivioletset osa. Lisaks päikesele kiirgavad seda ka leedlambid ja kõikvõimalikud ekraanid. Probleem tekib siis, kui ekraane kuritarvitada, mis on tänapäeval kerge juhtuma. "Kui me lõpetame suure ekraaniga, siis me võtame väikse ekraani, vaatame telefoni," nentis Väljari saates "Terevisioon".

Optometrist lükkas siinkohal ka ümber arvamuse, et väiksem ekraan on silmadele kahjulikum. Pigem on probleem selles, et väiksemaid seadmeid, näiteks telefone, hoitakse silmadele palju lähemal kui kunagi varem konsoolidega telekamänge.

Peamine ohumärk, mis viitab vajadusele silmi kaitsta, on väsimustunne. Samuti on prillidest abi inimestel, kelle silmad on valgustundlikud. Väljari rõhutas, et tegemist ei ole universaalse lahendusega kõigile. Enne kaitseprillide soetamist tuleks optometristiga kindlasti nõu pidada. "Seal võib olla ka palju muid lahendusi, et see on ainult üks võimalus," märkis ta. Näiteks inimestele, kes valguse liigset eredust ei taju, pole selliste prillide kandmine Väljari sõnul vajalik.

Eriti tähelepanelik tuleks olla laste puhul. "Viimased teadusuuringud ütlevad, et päevavalgus aitab kaasa tervislikule arengule ja pidurdab seda miinusekasvu (ehk müoopia arengut)," selgitas Väljari, viidates lühinägevuse ehk müoopia arengule.

Kui laps kannab sinise valguse tõkkega prille terve päeva, sh õues olles, ei pruugi see silma arengule kõige paremini mõjuda. Kaitseprillid võiksid kõne alla tulla vaid juhul, kui laps on tõesti õhtuti või öösiti pikalt ekraanide taga.

Mitu tehnoloogiat

Sinise valguse tõkke olemasolu prilliklaasil võib olla raske ise tuvastada, kuna erinevad tootjad kasutavad erinevaid tehnoloogiaid. Merle Väljari sõnul tekitab see ka klientides segadust.

Mõnedele klaasidele on peale kantud kihid, mis tekitavad violetse või sinaka jääkpeegelduse. Uuemate tehnoloogiate puhul on filter aga sulatatud otse klaasi massi sisse, mistõttu nähtavat jääkpeegeldust peaaegu ei tekigi. "See ei ole kvaliteedi viga, vaid see on lihtsalt erinevad tehnoloogiad ja kuidas siis tootja vastavalt millist tehnoloogiat kasutab," kinnitas optometrist.

Lisaks on olemas isetumenevad klaasid, mis reageerivad õues UV-kiirgusele ja muutuvad päikeseprillideks, kuid siseruumides on täiesti heledad. Ka nendel klaasidel võib olla sinise valguse kaitse, mis klaasi ei tumenda, kuid mahendab valguse eredust.