Dolly kloonimise järel valdas teadlaskonda optimism. Lühikese aja vältel suudeti teha sama ka hiirte, sigade, koerte, kasside ja lehmadega. Kokku oli Dollyga sarnasel viisl kloonitud selle aasta alguseks juba 23 erinevasse liiki kuuluvaid imetajaid. Katsed kloonida primaate ebaõnnestusid aga katse katse järel.

"Kõik kiisud, kutsud, lehmad, aga primaati... ei saa, miks siis ei saa? Tulebki kohe religioonides väidetav meelde, et inimene on eriline," meenutas uurimusega otseselt mitte seotud Toivo Maimets, Tartu ülikooli rakubioloogiaprofessor. Kolmapäeval ajakirjas Cell ilmunud töö näitab lõpuks, et primaate saab ikkagi samal viisil kloonida. Suuri erinevusi teiste imetajatega pole.

Võtmerolli mängis aastaid kestnud arendustöö järel rakkudesse kahe keeruka RNA molekuli lisamine. Täienduse mõjul toodeti rakus rohkem ensüümi, mille toel saab lisada DNA ahelate kindlate paikade külge rohkem metüülrühmi. Need molekulid muudavad geenide avaldumist ja toimimist. 

Tuli välja, et primaatidel ja inimestel on selline epigenoomne pärilikkus võrreldes teiste imetajatega kloonimise juures tähtsam. Meetod polnud siiski kuigi tõhus. Kokkuvõtlikult lõppes 127 rakutuuma siirdamine kahe elussünniga.

Libe tee ja inimeste kloonimine
Inimese kloonimisest rääkimine on antud töö juures Maimetsa hinnangul mõttetu ja sisutühi. Seda on tehtud teisel meetodil juba varem. Tõsi, inimembrüotel on lastud areneda seni vaid kaks nädalat. "Sellest artiklist ei tule selle hirmu kütmiseks ega tagasihoidmiseks midagi. See pole lihtsalt selle teemaga seotud. Küll lahendas artikkel ühe kitsaskoha, mis on teadlaste ees olnud juba pikemat aega," kinnitas professor.

Lisaks, tsiteerides Nobeli preemia laureaati John Gurdoni: "Laste vanamoodsal moel tegemine on alati odavam, kindlam ja mõnusam". Kasutatud tehnikal on siiski vähemalt üks eelis. Erinevalt embrüote jagamisest, mille tulemusel sünnivad mitmikud, saaks ühte indiviidi kloonida tehnika abil sisuliselt lõputult. Samas pole see Maimetsa hinnangul vähemalt praegu tehtava teadustöö eesmärk.

Nii on vara rääkida ka võimalikest praktilistest rakendustest. Uurimuse autorid eesotsas Mu-Ping Pooga Shanghai neuroteaduste instituudist leiavad, et ahvimudelid võimaldavad tulevikus paremini mõista muu hulgas lastehaiguste teket, pikemaajaliste katsete toel Alzheimeri ja Parkinsoni tõve.

Inimeste haiguste makaakidega uurimisel saab usaldusväärsemaid tulemusi, kui tehes samu katseid hiirtega. "Kui demonstreerime kloonitud makaakide kasulikkust haiguste ravis, loodan ma, et (läänemaailm) muudab aeglaselt (selles osas) oma meelt," märkis Poo ajakirja Science uudistetoimetusele.

Nimelt kasutatakse nii Euroopas kui ka USA-s kasutatakse ravimiuuringutes primaate üha vähem. Kloonitud ahvid maksaksid täiendava läbimurdeta rohkem kui tuliuued autod. See tõstaks omakorda ravimiuuringute ja selle tulemusel valmivate ravimite enda hinda. Võrdlusena tuleb juba praegu näiteks uute vähiravimite ees välja käia sadu tuhandeid dollareid.

Ja viimaks inimeste kloonimise juurde tagasi tulles. "2007–2008. aastatel oli embrüote uurimine sisuliselt täiesti reguleerimata ja õiguslik-eetiline pilt oli tõesti pudru-ja-kapsad. Praegu on see ikka suhteliselt korrektne ja rangelt korraldatud. Nagu see töö näitab, loomadega tehtud alusuuringud peavad saama isegi Hiinas eetikakomitee heakskiidu," märkis Maimets. Rahvusvaheliselt on inimeste kloonimine keelatud.