Przewalski hobuse kloonitud varss aitab päästa oma hääbuvat liiki

USA Texase osariigis Timber Creeki loomakliinikus sündis augusti alguses maailma esimene Przewalski hobuse kloonitud varss, kes lisab loodetavasti tulevikus oma hääbumisohus liigile geneetilist mitmekesisust. Varsa kloonimiseks kasutati 40 aasta eest nn külmutatud loomaaeda tallele pandud rakku.
Augusti alguses ilmavalgust näinud isane Przewalski hobuse varss on oma liigi esimene kloonitud isend. Varsa pärilikkusaine pärineb 1980. aastal San Diego külmutatud loomaaeda talletatud täku rakkudest. Algne täkk sündis 1975. aastal Ühendkuningriigis ning toodi kolm aastat hiljem USA-sse, kus ta elas oma surmani 1998. aastal.
San Diego loomaaia teaduri Bob Wiese sõnul saab kloonitud varsast ilmselt oma liigi üks tähtsamaid esindajaid, sest lisab loodetavasti oma hääbuvale liigile geneetilist mitmekesisust. Kui varss veidi kasvab, viiakse ta üle San Diego loomaaeda. Seal pannakse ta elama oma liigikaaslaste karja, kus võib anda tugevate geenidega järglasi.
Kloonimisprojekti ühe osalise, firma ViaGen Equine teaduri Shawn Walkeri sõnul oli varss sündides terve ja sigimisvõimeline. Loom ajab takka üles, kui tema isiklikku ruumi tungitakse, ning nõuab oma surrogaatemalt piima. San Diego loomaaia ühe asutaja Kurt Benirschke järgi sai varss nimeks Kurt.
Mongoli metsik hobune on ainus praeguseni säilinud koduhobuse eellane. Viimased 40 aastat on liiki säilitatud maailma loomaaedades ja kõik praegu elus olevad isendid on 12 viimase looduses sündinud hobuse sugulased. Suuremahuliste aretusprogrammidega on püütud liiki uuesti elule aidata, kuid sealjuures on räsida saanud hobuste geneetiline mitmekesisus.
Alates 1990. aastatest on mõned loomaaias sündinud karjad Hiina ja Mongoolia rohumaadel taas loodusesse lastud. Siiski ei piisa ainult loomade loodusesse viimisest, sest liigi säilimise ja elujõulisuse tagab mitmekesine geenipagas. Uued tehnoloogiad nagu külmutatud geenide abil kloonimine võivad selle mure lõpuks lahendada.
San Diego loomaaia geneetikajuhi Oliver Ryderi sõnul loodi külmutatud loomaaed omal ajal põhimõttega, et talletatud geene saab kasutada tulevikus, kui avastatakse senitundmatud tehnoloogiad. Nüüd on kloonijate käsutuses sadade Przewalski hobuste külmutatud geenid, mille abil hääbuvat liiki turgutada.
Ehkki teaduslikud loomade paljundamistehnoloogiad on piimakarja- ja hobusekasvatuses üsna levinud, pole neid varem ohustatud liikide päästmisel katsetatud. Przewalski kloonvarsa õnnestunud ilmaletoomine annab teadlastele lootust tulevikus kloonimise teel teisigi liike päästa.
Toimetaja: Airika Harrik