Jessica Taubert Ameerika Ühendriikide riiklikust vaimse tervise instituudist Marylandist Bethesda linnast ja ta kolleegid näitasid reesusmakaakidele paarikaupa pilte. Mõnel juhul oli pildil kas mingi eluta ese või esemete kombinatsioon, mis põhjustab inimestel pareidoolia ehk meenutab nägu. Teisel juhul võis pildil olla mõni eluta ese, mis nägu ei meenutanud ja kolmandal juhul oli pildil ahvi nägu.

Neid pilte näidati makaakidele kõikvõimalikes kombinatsioonides ja vaadati, kui kaua ahv pilte vaatab. Juba varasemast on teada, et ahvid, nii nagu ka inimesed, kalduvad näopilte vaatama kauem, kui n-ö näotuid pilte ehk pilte, kus on peal midagi muud kui nägu.

Nüüd selgus, et katseahvid vaatasid elututest asjadest moodustunud näotaolisi nähtusi kauem kui muid elutute asjade pilte. Kuid mis veel huvitavam, nad vaatasid neid näotuid, kuid nägu meenutavaid pilte isegi veel kauem, kui vaatasid nad päris ahvi näoga pilte.

Taubert ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Current Biology, et võibolla pühendasid ahvid ebatavalistele või harjumatutele näotaolistele kujutistele tavapiltidest rohkem tähelepanu puhtalt uudishimust, aga võibolla tekitas teiste ahvide vaatamine veidi võõristust, sest ahvidele ei meeldi teineteist näost näkku eriti põrnitseda.

Kuid olgu kuidas on, igal juhul on näha, et pareidoolia nähtus teeb elu põnevamaks teistelgi olenditel peale inimeste.