"Vanemate patsientide vastuvõtmine oli vajadus ja on endiselt, sest kui nad olid keskealised, vanuses 40–45, polnud veel seda tehnoloogiat. Nüüd tulevad nad seda proovima, kui kuulsid paljudelt, et ka vanemad naised saavad rasestuda," selgitas viljatusraviarst Anurag Bishnoi saates "Pealtnägija". Arsti sõnul läbivad kõik tema vanemaealised patsiendid enne kehavälise viljastamise protseduuridega alustamist põhjaliku tervisekontrolli.

Üks selline vanemaealine patsient on 72-aastaselt lapse saanud Daljinder Kaur. "Tahan anda talle kõike, et ta saaks suureks meheks ja tooks mulle kuulsust. Kuulsust on ta juba toonudki," märkis Kaur. Doonormunaraku ja ilmselt ka doonorsprema abil katseklaasis eostatud Armaan muutis ta teadaolevalt maailma vanimaks lapse ilmale toonud naiseks.

Viljatusäri saab Indias lokata, sest selles sfääris pole nii rangeid reegleid ja seadusi nagu näiteks Euroopas. Vanuritele lapse tegemisele on siiski sealgi tugevaid kriitikuid. Näiteks arvab India Viljatusravi Seltsi president Narendra Malhotra, et teaduse võimekust tuleb rakendada eetiliselt ning on tema ametivenna tegevusele tugevalt vastu.

Protseduur seab ohtu nii naise kui ka ilmale tulla võiva lapse. "Me rääkisime (Bishnoile), et nii pole õige. Tema vastab, et inimesed tulevad ja nõuavad, seega tema aitab. Aga ei saa alati kõike anda, kui inimene nõuab. Kui keegi nõuab uimasteid, siis sa ju ei anna. Kui inimene teeb enesetappu, kas sa ei takista teda?" arutles Malhotra.

Omal nahal sai kõrges emaks saamisega seonduvaid probleeme tunda 70-aastane Rajo Devi Lohan. Naise perearsti sõnul oli naine enne raudse tervisega. Naveeni sünni järel on talle tehtud kolm operatsiooni, et parandada tema rebenenud emakat, eemaldada pahaloomulised kasvajad ja lisaks on saanud ta keemiaravi. Lohani sõnul arst talle võimalikest ohtudest ei rääkinud.

Naiste perearsti hinnangul on tervisehädade taga protseduuriga kaasnenud hormoonravi. "Et emakas endiseks kasvaks ja patsiendil algaks menstruatsioon, tuleb manustada suurtes doosides östrogeeni. Suur kogus östrogeeni võib vanematel naistel suurendada vähiriski," nõustus Malhotra.

Amurag Bishnoi arvates ei saa aga Rajo Devi tervisehädades süüdistada viljatusravi ja lapse kandmist. "Hetkel tal probleeme pole. Ta on terve, probleemid on möödas," rõhutas arst.

66-aastaselt kolmikud ilmale toonud Bhater Levilt nõudis protseduur veel rängemat lõivu. Lapsed olid intensiivravis mitu kuud ja üks neist suri, samuti oli eluohtlikus seisundis naine ise. Sünnituse ajal tekkis Levil verejooks. "Nii võib juhtuda ka noorema naisega, see pole seotud kõrge vanusega. See polnud südamerike ega neerukahjustus," selgitas Bishnoi.

Uuesti rääkima hakkas Bhater Levi alles 10–12 päeva pärast sünnitust. Raskustele vaatamata oli kogetu seda väärt. "Mu kodu on muutunud. Enne valitses siin pimedus, nüüd on keskkond õnnelik," laiendas Levi.

Statistika kohaselt tekivad sünnituse järel probleemid 70 protsendil vanemas eas sünnitanud naistel. See tekitab ka küsimuse, kes hoolitseb laste eest, kui vanemad surevad. "Sellest ärge mulle rääkige. See jutt ei meeldi mulle. Ma ei taha sellest rääkida, pole kellegagi rääkinud. Jumal on tema hoidja, ma ei saa kedagi usaldada," sõnas Kaur.

Eestis on lubatud kunstlikult viljastada kuni 50-aastast naist. Ainest debatiks aga jätkub.