40 aastaga on maailma sündinud kaheksa miljonit katseklaasilast ({{commentsTotal}})

Embrüod
Embrüod Autor/allikas: A. Deglincerti/G. Croft/A. H. Brivanlou

Tänavu möödub 40 aastat esimese katseklaasilapse Louise Browni sünnist. Selle aja jooksul on maailma sündinud ligikaudu kaheksa miljonit katseklaasilast.

Praegu toimuval Euroopa reproduktiivmeditsiini teaduse aastakonverentsil (ESHRE) tehti ülevaade kunstliku viljastamise arengutest aastakümnete jooksul. Välja toodi näiteks see, et katseklaasilaste sündi on tugevalt hoogustanud viljatusravi erinevad vormid.

Igal aastal sünnib ligikaudu 500 000 last kunstliku viljastamise teel, kuid viljastamise protseduure tehakse ligikaudu kaks miljonit, mis tähendab, et vaid umbes iga kolmas-neljas katse õnnestub.

Euroopa riikidest sünnib kunstviljastamise abil lapsi kõige enam Hispaanias. Näiteks 2015. aastal tehti seal 119 875 kunstliku viljastamise ehk IVF protseduuri. Väga palju ei jää maha Venemaa, kus aastas tehakse enam kui 100 000 IVF protseduuri. Saksamaal ja Prantsusmaal on IVF protseduure aastas veidi üle 90 000.

Ravimiameti andmetel tehti 2015. aastal Eestis 2834 viljatusravi tsüklit, mille käigus kanti üle kokku 4467 embrüot ja viljastatud munarakku.

Raskema mehepoolse viljatuse puhul süstitakse üks seemnerakk otse munarakku (intracytoplasmic sperm injection ICSI) kasutades mikromanipulaatorit. Autor: Wellcome Images/Creative commons

Üha enam kasutatakse ka seemneraku intratsütoplasmaatilist injektsiooni (ICSI). Selles protseduuris valitakse mikroskoobi abil välja üks seemnerakk, mis süstitakse mikropipeti abil otse munarakku. Pärast 6-päevast inkubaatoris kasvatamist siirdatakse viljastunud munarakkudest kasvanud embrüod emakasse. Seda protseduuri kasutati varem mehepoolse viljatuse ravis (näiteks madala spermatosoidide arvu puhul), kuid üha enam tehakse neid protseduure tänapäeval selleks, et saada last ilma meespartnerita.

Samuti on kasvav trend annetada munarakke, et lapsi soovivatel viljatutel paaridel oleks võimalik lapsevanemateks saada.

Katseklaasilaste suure arvu taga on ka mitmikute sünd. Seda põhjusel, et kunstliku viljastamise protseduuride puhul lubati varem viia naise kehasse mitu embrüot, et nii suurendada rasestumise tõenäosust. Selle tagajärjel aga hakkas sündima palju kaksikuid ja kolmikuid.

Kuna tänapäeval, sh Eestis, lubatakse naise emakasse siirdada kuni kolm embrüot, sünnib kaksikuid kehavälise viljastamise käigus vähem. 2015. aastal oli kunstliku viljastamise käigus sündinud lastest kaksikuid 14 protsenti.

Üha enam on edukad ehk lõppevad lapse sünniga ka protseduurid, kus naise kehasse siirdatakse tagasi vaid üks embrüo. See tõestab, et viljatusravi ja IVF protseduurid on läinud tõhusamaks; näiteks 1997. tehti ühe embrüo siirdamisi vaid 11 protsenti, 2015. aastal aga 38 protsenti.

Fakte kehavälise viljastamise kohta Eestis:

  • 2015. aasta andmete kohaselt siirdati kõige sagedamini ühe protseduuri käigus kaks embrüot. Võrreldes eelneva aastaga oli see vähenenud 6,7 protsenti ning kolme embrüo siirdamine 18,1 protsenti.
  • Kõige sagedamini kasutati viljatusravi 34-aastaste ja nooremate seas. Samas, võrreldes 2014. aastaga on läbitud viljatusravi tsüklite arv selles vanusgrupis langenud 5,3 protsenti. Vanemates vanusgruppides on viljatusravi tsüklite arv kasvanud - 40-aastaste seas 8,5 protsenti ning 41-aastaste ja vanemate seas 4,4 protsenti.
  • Eesti Meditsiiniline Sünniregister registreeris 2015. aastal 14 051 elussündi, neist kehavälise viljastamise teel sündinud ehk IVF lapsi oli 380. Kolme IVF lapse ema oli välisriigi kodanik, 377 lapse ema elukoht oli Eesti.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: