Uuring analüüsis üksikemaga kasvavate katseklaasilaste arengut ja kohanemist ({{commentsTotal}})

Kohtulahend sunnib ministeeriumit laste õigusi üle vaatama.
Kohtulahend sunnib ministeeriumit laste õigusi üle vaatama. Autor/allikas: Ants Liigus/PRNPM/EMF

2011. aasta rahvaloenduse andmetel on Eestis 92 protsenti üksikvanematest naised. Euroopas kasvab aga trend, kus üksikud naised loovad pere saades laps kunstliku viljastamise teel. Kas üksikemaga kasvavad lapsed erinevad oma arengus ja kohanemises kahe vanemaga peres kasvavatest lastest? Sellele küsimusele otsis vastust Cambridge’i ülikoolis tehtud uuring.

Üksikvanemaga, iseäranis vaid emaga elavate katseklaasilaste arv kasvab. Seda nii Euroopas kui ka Eestis. Üheks põhjuseks on juriidiline raamistik, mis seda võimaldab, teiseks on aga ühe levinum kunstviljastamine, mida naised järjest sagedamini perekonna* loomiseks kasutavad.

Fakte kunstviljastamise piirangute kohta Euroopas 
Teatud riikides, näiteks Prantsusmaal on viljatusravi, täpsemalt kunstlik viljastamine üksikutele või lesbinaistele keelatud. Hiljuti on toimunud selle keelu vastu ka mitmeid protestimiitinguid, sest praegu siirduvad need eelmainitud naised protseduuri jaoks lihtsalt välismaale.
Ühendkuningriigis ja mitmes teises Euroopa Liidu riigis on kehaväline viljastamine lubatud võrdselt kõigile naistele, kuid viljatusravi kliinikutel on kohustus uurida, kas naine suudab lapse üksi üles kasvatada.

Cambridge’i ülikooli perekonnauuringute instituudi teadlased analüüsisid 51 üksikemaga perekonda, keda võrreldi 52 perekonnaga, kus oli ema ja isa. Mõlemat tüüpi perekondade puhul oli tegu kunstviljastamise teel saadud laste ehk nn katseklaasilastega. Lapsed olid vanuses 4–9 eluaastat.

Täpsemalt võrreldi laste vanust, sugu ning arengut mõjutavaid demograafilisi tegureid, sh ema haridustaset. Emadelt küsiti vastuseid ankeetküsitlusega, intervjueeriti laste õpetajaid ning laste puhul kasutati lisaks kvantitatiivsetele andmetele ka kvalitatiivseid ehk intervjuusid.

Uuringu tulemustest selgub, et üksikvanemaga kasvavad katseklaasilapsed on samaväärselt kahe vanemaga perekonnas kasvavate lastega hästi arenenud ja oma pereeluga kohanenud.

Laste ankeetküsitlustest selgus, et 38 protsenti tahaks oma pereelus väikesi muutusi, kuid 51 protsenti oli rahul hetkeolukorraga ega soovinud muutusi.

59 protsenti üksikemaga kasvavatest lastest oli kas rahul või väga rahul oma koolieluga. 51 protsenti neist tõi välja ühe lähema sõbra ning oskas nimetada veel viit. Seesuguse küsimusega uuritakse, kas lastel on oskus luua teiste inimestega suhteid.

Katseklaasilapsed ei ole rohkem kiusatud

Enamik (63%) lastest vastas, et neid ei ole koolis ega lasteaias kiusatud, 34 protsenti neist oli kogenud kergemat sorti kiusamist. Seega ei ole üksikemaga kasvavate laste puhul märgata ka suuremat kiusamise ohvriks langemist, vähemalt mitte nende sotsiaalse arengu või perekonnatüübi tõttu.

Siiski on vaid emaga kasvavatel, täpsemalt kunstviljastamise teel saadud lastel küsimusi oma isa kohta. Dr Sophie Zadeh selgitas, et lastel tekib küsimusi perekonna kohta siis, kui nad hakkavad aru saama inimestevahelistest suhetest, peremudelite erinevusest ning sellest, kust lapsed tulevad.

“Tervikuna ütlevad meie uuringu tulemused, et enamiku laste arengut ei mõjuta üksikemaga peres kasvamine ega ka fakt, et nad on kunstviljastamise teel sündinud ega tea oma isa kohta midagi. Seega osutavad tulemused sellele, mida teadsime ka juba varem: laste psühholoogiline kohanemine üksikemaga perekonnas on samasugune kui teistes peretüüpides.”

Siiski rõhutab Sophie Zadeh, et ei ole teada, kuidas mõjutab fakt, et tegu on katseklaasilastega, nende laste psühholoogilist arengut edaspidises elus.

Üksikvanemaga kasvavatest lastest Eestis 
Üksikvanemaleibkondi on Eestis kokku 33 408.
Neist on üksikemad 92% (33 408 leibkonda) ja üksikisasid 8% (2808 leibkonda).
Eestis kasvab iga neljas laps üksikvanemaleibkonnas. See on 24% ehk 55 665 alaealist last.
Aastal 2008 elas Eurostati andmetel viiendik Eesti lapsi üksikvanemaga. Seega tundub, et trend, kus lapsed kasvavad vaid ühe vanemaga, on Eestis süvenemas ning Eesti ei ole selles osas EL-is erandlikus olukorras.
Euroopa Liidus sünnib igast kümnest lapsest neli väljaspool abielu.

Dr Sophie Zadeh Cambrige’i ülikoolist tutvustas analüüsitulemusi Helsingis toimuval rahvusvahelisel reproduktiivmeditsiini aastakonverentsil.

* Perekonnana käsitletakse siinses artiklis kõiki vanemlikke kooslusi, kus kasvavad lapsed.

Toimetaja: Greete Palmiste



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: