"Suud puhtaks": kunstliku viljastamise osas on Eestis asi paranemas
Eesti Televisiooni saates "Suud puhtaks" osalenud külalised tõdesid, et kunstliku viljastamise osas on Eestis lähiaastata jooksul asjad palju paremaks läinud ja sellega seonduv valehäbi on taandumas.
1995. aastal sündis Eestis esimene kunstviljastamisega laps. Mullu oli neid 430 ehk kolm protsendi sündinud lastest. Riigieelarvest kulutati selleks 1,4 miljonit eurot. Nii resümeeris saatejuht Urmas Vaino. Ka on meditsiin võimekam selles vallas parem, kui varem ning geeniuuringud näitavad uusi andmeid ja arenguid.
Kunstliku viljastamise teel lapse saanud ema Anette Mandel tõdes, et lapse saamine on isiklik ja privaatne teema, mida ei pea kõigiga jagama, aga ühiskond sellises staadiumis, kus peame oma teadmisi jagama.
"Aga meie jagasime oma vanematega muresid ja rõõme. Sain oma vanematelt ja õdedelt toetust," lausus Mandel.
Samuti kunstliku viljastamise teel lapse saanud Are Tints lausus, et kunstliku viljastamise teema käsitlemine meedias on vajalik. "See on meie osa elust ja me ei pea seda peitma ja varjama. Võib-olla saame sellest rääkides olla teistele toeks olla."
Muusik Tomi Rahula perre sündis laps ka kunstliku viljastamise teel, kuid tema sõnul on peamiseks probleemiks, et häbenemiseks pole põhjust. Rahula kirjutas oma lapsesaamise lugu varem ka meedias. "Ükskord tuli küll autoparklas üks inimene minu juurde, patsutas õlale, ütles, et tubli tegu ja ütles, et meil sama probleem."
Ta lisas, et naised julgevad toetust otsida. "Aga mehed...nagu Eesti mees, suhtumine on, et saan ise alati hakkama. Hoidsime enda teada, et lähedased ei muretseks."
Pereterapeut Küllike Lillestik ütles, et on uhke meeste üle, kes sellel teemal üles astuvad ja sõna võtavad, aga see on tema sõnul põlvkondadega seotud.
"Mehed julgevad praegu rohkem teraapiasse tulla. Paljud ütlevad, et ei taha peredele teha muret, aga ma näen, kui palju neil läheb kergemaks."
Meestearst Margus Punab lausus, et kui 1990. aastatel oli mehi raske uuringutele saata. "Naised tõstsid mehi abinetti. Nüüd umbes 40 protsenti mehi tuleb ise uuringutele. Teadlikkus on tõusnud, arengud on head. Põlvkonnad on vahetunud, noored tulevad ja tahavad, et teha uuringud ära. Viljatusravi on laiem, kui ainult kunstviljastamine," rääkis Punab.
Naistearst Kai Haldre lisas, et viljatusravi on olnud vanemate põlvkondade jaoks olnud tema koolituste põhjal traumeeriv kogemus ja tabuteema.
Toimetaja: Indrek Kuus