"Eestis või läänemaailmas ei pea selle pärast eriliselt muretsema. Ent isegi juhul, kui tehnika on riiklikult keelatud, hakkavad inimesed seda piisava lihtsuse korral mujal ikkagi kasutama. Hea paralleeli võib tuua narkootikumidega. Inimesed teavad, et neid ei tohiks tarbida, aga teevad seda ikka," arutles Alireza Fazeli, viljakuse uurimisele keskenduv Tartu Ülikooli kliinilise genoomika ja personaalmeditsiini professor, kes polnud tööga otseselt seotud.

Praegu on laste soo valimine lubatud mitmetes suurriikides, sh Indias ja Hiinas, vaid meditsiinilistel põhjustel. Sellele vaatamata sünnib seal iga 100 tüdruku kohta vastavalt 112 ja 115 poissi. Osaliselt taandub erisus valikulistele abortidele. Uue tehnika pioneer Masayuki Shimada nentis ERR Novaatorile saadetud kirjas, et see võib selliseid probleeme veelgi võimendada. Tehnika täiustamisel võiks kasvatada võimalust sünnitada soovi korral poiss või tüdruk pelgalt tuppe enne vahekorda vastava geeli lisamine.

Inimeste sugu sõltub sellest, kas munaraku viljastanud spermis leidub X- või Y kromosoom. Esimesel juhul on järeltulija nais-, teisel juhul meessoost. Erinevuse kindlustab ligikaudu 500 geeni. Seni puudus lihtne võimalus, kuidas sperme väliselt eristada.

Kehavälise viljastamise korral saab võtta appi helenduvad värvid, laseri ja rakkude voolumeetodi. Ent isegi tipptehnoloogiat rakendades polnud ühte või teist soost järeltulija sünd kindlustatud. Y- ja X-kromosoomi olemasolu suudeti määrata 82- ja 93-protsendilise täpsusega.

Fazeli märkis, et inimeste puhul rakendatakse meetodit üliharva. Muu hulgas peljatakse sugurakkudes mutatsioonide tekitamist ja taoliste väikeste sammudega eugeenika suunas liikumist. "Praegu peetakse seda eetiliseks vaid juhul, kui sellega üritatakse vältida sooga seotud pärilikke haigusi nagu hemofiiliat. Ent isegi siis tahame olla täiesti kindlad, et sünnib tõesti poiss või tüdruk," sõnas professor.

Nõnda luuakse spermide sorteerimise asemel tavaliselt kunstlikul viljastamisel mitu embrüot ja valitakse siirdamiseks välja sobivast soost idulane. Shimada meetod ei hakka pakkuma tõenäoliselt sedavõrd suurt täpsust isegi tulevikus. Teisalt võimaldaks see kõrvale heita arstid koos nende eetikaga.

Hiirtest ja inimestest
Jaapani töörühm kasutab praegu spermide liikumiskiiruse muutmiseks kahte ravimit. Neist üks, viiruste ja kasvajate vastu aitav Resiquimod kinnitub X-kromosoomi pinnal leiduvate valkude TLR7 ja TLR8 külge. See omakorda pidurdab rakkudes energiakandjana kasutatava ATP-molekulide valmistamist. Lõpptulemusena ujuvad spermid aeglasemalt.

Teise ravimiga saab aeglustada sarnasel viisil Y-kromsoomiga spermide liikumist. Sel viisil saadud spermaga munarakke viljastades olid eri tingimustel 83 ja 80 protsenti hiirepoegadest vastavalt isased ja emased.

Hiroshima Ülikoolis professorina töötav Masayuki Shimada märkis, et mõtles meetodi kallal töötades eeskätt kariloomadele. Liha tootmiseks sobivad paremini isased veised, piima annavad vaid lehmad.

"Selleks on vaja veel palju tööd teha. Tegime vahepeal katseid seaspermaga ja sellega polnud tulemused veel nii head kui hiirtega," nentis professor. Euroopa Liidus võiks tõusta meetodist kasu ka sigade puhul. Kultide kastreerimine plaanitakse loomade heaolu nimel tulevikus lõpetada, isegi kui see rikub nende liha maitse.

Meetodi inimeste sperma sorteerimiseks kasutamine on tõenäoliselt kaugem tulevikumuusika. "Kui saadud tulemusi suudetakse sõltumatult kontrollida, peaks alusbioloogia kehtima ka meie puhul ehk räägiksime põhimõtteliselt umbes kahest-kolmest aastast. Ent arvan, et läänemaailmas on taolist tööd rahastava agentuuri leidmine väga keerukas," viitas Alizera Fazeli praktilistele küsimustele.

Liiatigi tuleb enne n-ö laiatarbe toote loomist põhjalikult kontrollida, kas näiteks taolise geeli kasutamine ei tekita alles hiljem avalduvaid terviseprobleeme.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS Biology.