Doktoritöö: viljakuse langus kimbutab just kõhukaid mehi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Liigne istumine, vähene liikumine ja ebatervisilik toit põhjustab ülekaalu.
Liigne istumine, vähene liikumine ja ebatervisilik toit põhjustab ülekaalu. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös leidis kinnitust tõsiasi, et meeste vööpiirkonna rasvumine mõjutab negatiivselt nende viljakusnäitajaid. Viljatusmurede leevendamiseks peavad mehed pöörama tähelepanu oma eluviisile: magama, piirama alkoholitarvitamist, liikuma ja sööma rohkem juur- ja puuvilju.

Kõhupiirkonna rasvumine pole sugugi seotud ainult viljakusega, vaid soodustab üldist haigestumist. Miks just kõhurasv? "Kõhurasv toodab rasvumise korral bioaktiivseid aineid, mis mõjuvad tervisele negatiivselt," selgitab Kristel Ehala-Aleksejev, värske doktoritöö autor ning Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku arst.

Rasvkude ümbritseb siseorganeid, näiteks maksa. Kõhupiirkonna verevarustus on hea ja  see soodustab mainitud bioaktiivsete ühendite kiire jõudmise maksa, millega mõjutatakse ainevahetust. Sama lugu on munanditega, nendib Kristel Ehala-Aleksejev: "Kui suureneb rasvkude kõhu ümber, suureneb see ka munandite ümber ja see tõstab munandite temperatuuri. Aga see halvendab sperma kvaliteeti."

Munandid ja kõhuümbermõõt ei ole siia artiklisse juhuslikult kokku sattunud. Kristel Ehala-Aleksejevi töö näitas esmakordselt selget seost kõhurasva, munandimahu ja viljatuse vahel. "Mida suurem on munandi maht, seda rohkem on spermatosoide. Aga mida mina oma doktoritöös näitasin, oli see, et väiksema munandimahuga mehi ohustab ülekaalulisuse korral viljakusparameetrite langus rohkem kui suure munandimahuga mehi."

Munandid asuvad kehast eemal selleks, et need oleksid jahedamad ja nii on sperma kvaliteetsem. Pikka aega istumine aga soodustab munandite temperatuuritõusu ning sellega loob riski viljakuse vähenemiseks.

Oma doktoritöös uuris ta viljatute paaride meespartnereid ja rasedate naiste mehi. Rühmi võrreldes selgus, et ülekaalulisi ja metaboolse sündroomiga mehi oli viljatute paaride meespartnerite hulgas rohkem. Mõlemas rühmas oli vööpiirkonna rasvumine selgelt seotud viljakusnäitajate langusega.

Kristel Ehala-Aleksejev on ühtlasi ka toitumisterapeut ning asetab seetõttu mehe viljakuse palju laiemasse konteksti kui vaid munandimaht ja vööümbermõõt. Lisaks laialdaselt teada tarkustele, rohkem liikuda ja tervislikumalt süüa, toob dr Aleksejev välja, et vaja on ka tervislikku ööund. Ja just ööund, mitte und, mis algab varastel öötundidel ja lõppeb päeva keskel. "Ööuni võib olla üks põhjuseid, mis toob kaasa muutused hormonaaltasakaalus. Testosterooni, meestele nii olulise hormooni, tase sõltub samuti ööunest.

Palju pikki reise teistele kontinentidele, töötamine pikaajaliselt rohkem kui 8 tundi päevas, katkendlik või alkoholi foonil olev uni – kõik see mõjutab nii hormonaalset taset kui hakkab sealt edasi mõjutama ka toiduvalikuid. Kehv uni paneb inimest valima suuremaid koguseid, eelistama just suhkru- ja rasvarikkaid toite ning leevendama stressi alkoholiga. See kõik, omakorda, kasvatab vööümbermõõtu ning vähendab viljakust. Kõik on omavahel seoses.

Kristel Ehala-Aleksejevi uuringus osalenud meeste keskmine vanus oli 32, seega üsna noored mehed. Kuid viiendik nendest meestest joob nädalas rohkem kui 16 ühikut alkoholi, mida peetakse juba tervisele kindlalt kahjulikuks piiriks.

Doktor toob välja sellegi, et Tervise Arengu Instituudi viimasest rahvastiku tervisekäitumise uuringust selgub, et Eesti ülekaaluliste ja rasvunute osakaal keskmiselt ei ole viimase 5-6 aasta jooksul oluliselt muutunud, kuid kui vaadata mehi ja naisi eraldi, on näha, et naiste ülekaalu ja rasvumise näitajad langevad, aga meeste omad kasvavad. 61 protsenti Eesti meestest on ülekaalulised või rasvunud.

"Järsk tõus on just 20ndate teises pooles. See on koht, millele mõelda. kas see, et viiendik meestest tarvitab rohkem kui mõõdukalt alkoholi (alkoinfo.ee) on mõistlik? Ma kinnitan oma uuringuga seda, mida Arstide Liit oma eilses teates edasi soovis anda. "

Kristel Ehala-Aleksejevi doktoritööd "Kehakompositsiooni, rasvumise ja rasvumisega seotud eluviisi ning tervisenäitajate seosed mehe reproduktiivfunktsiooniga" juhendas androloogia dotsent Margus Punab. Oponent oli professor Stefan Arver Karolinska Instituudist Rootsis.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: