Kehavälise viljastamine ebaõnnestumise põhjus võib peituda geenimuutustes ({{commentsTotal}})

Vaid iga kolmas kehavälise viljastamise protseduurist õnnestub. Selle protseduuri ebatõhususe põhjusi otsivad maailmas paljud teadlased, Tartu teadlased on ühe võimaliku põhjuse kohta tulnud välja oma selgitusega, mis maailma viljatusuurijate hulgas kõneainet pakub.

Kehaväline viljastamine ehk IVF (ingl in vitro fertilization) on maailmas kõige sagedamini kasutatav lastetusravi meetod, mille tulemusena sünnib Eestis 3–5 protsenti vastsündinutest. IVF ravi korral viljastatakse munarakud ning embrüote areng toimub katseklaasis, mille järel inimese embrüod siiratakse emakasse.

Peamiseks IVF’i kitsakoht on madal tõhusus ehk õnnestumise protsent: IVF’i tulemusena rasestub ainult umbes üks kolmandik protseduuri teinud naistest. Paljud geneetilised uuringud on kinnitanud, et embrüotes on märgatavalt palju kromosoomide arvu ja struktuuri muutusi, mis võivad põhjustada embrüo arengu peatumist või raseduse katkemist varajases staadiumis.

Seetõttu peab enamik last soovivaid paare kallist ja keerulist protseduuri kordama. Kuid miks see juhtub? Eesti ja Belgia teadlaste ühistööna hiljuti ajakirjas Human Reproduction avaldatud uuringus võib peituda vastus sellele küsimusele.

Nimelt soovisid teadlased mõista, kas ja kuidas IVF protseduur ja kunstlikud laboritingimused võivad mõjutada embrüo arengut. Kuigi inkubaatorite ja embrüote kasvutingimusi kontrollitakse väga täpselt, jääb ikkagi vastuseta küsimus, kui sarnased on katseklaasitingimused ema organismile ja kas need võivad soodustada kromosoomide muutuste teket?

Inimese embrüote analüüs on eetiliste ja meditsiiniliste raskuste tõttu peaaegu võimatu. Seetõttu tuleb otsida alternatiive ja varasemad uuringud on näidanud, et veise (lehma) embrüod on sobiv mudel.

„Selleks, et tuvastada tehistingimuste võimalikku negatiivset mõju lehma embrüotele, kasutasime originaalset lähenemist ja võrdlesime lehma katseklaasis arenenud embrüote kromosoomide muutusi loomulikul teel eostatud embrüotega,“ selgitas uuringu juhtivautor Olga Tšuiko, Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi doktorant ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise TAK) teadur.

Uuringu käigus analüüsiti embrüote kromosoome ning selgus, et 70–85 protsendis katseklaasis kasvanud IVF embrüotest olid kromosoomide muutused. Seevastu loomulikul teel eostatud embrüotes esinesid muutused ainult viiendikus embrüotes.

Uuringut kommenteerinud Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professor ja kaasautor Ants Kurg rääkis, et temale ei olnud uuringu tulemused väga üllatavad. „Uskusime, et tehistingimused suurendavad geneetiliste vigade sagenemist embrüotes. Samuti ei ole üllatav, et ka loomulikul teel eostatud embrüotes esinevad kromosoomi muutused ja see on üheks põhjuseks, miks võivad inimesel sündida haiged lapsed.“

Samas, nii suur erinevus embrüote vahel ilmselt paneb Olga Tšuiko sõnul teadlasi mõtlema, kuidas parandada embrüote kasvutingimusi, sest sagedasemad kromosoomide muutused embrüotes võivad tähendada, et embrüote siirdamise tulemusena tiinust või inimese korral rasedust ei teki.

Ka uuringu kaasautori, TerviseTAKi juhataja ja Tartu ülikooli naistekliiniku professori Andres Salumetsa sõnul sunnivad antud uuringu tulemused meid mõtlema IVF protseduuri ohutuse üle. Samas ta hoiatas, et ei tasu siiski teha üldistusi.

„Loomulikult ei saa me loomadel saadud teadustulemusi otse üle kanda inimestele. Inimesel toimib rasedus filtrina, mille tulemusena sündivad IVF lapsed on terved. Lisaks saame oma veel avaldamata teadustöö põhjal väita, et geneetilised erinevused IVF laste ja loomulikul teel eostatud laste vahel puuduvad ja protseduur on ohutu.“

Kuigi IVF ravi on ohutu lapse tervisele, siis kahjuks protseduuri ebaõnnestumisel tuleb ravi korrata, seega tuleb veel vaeva näha selle nimel, et IVF protseduuri efektiivsus tõuseks.



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: