Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine
Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.
Mille poolest erineb munarakkude ja munarakukoe külmutamine?
Selleks, et munarakke külmutada peab eelnema munasarjade stimulatsioon, et naisel küpseks korraga rohkem kui üks munarakk. Munasarjade stimulatsioon võib aega võtta üle kuu aja ja selle käigus peab patsient manustama hormonaalseid ravimeid.
Munarakkude külmutamise tehnoloogia on viimastel aastatel hästi arenenud ja tänapäeval saab naine edukalt oma munarakke külmutada ja säilitada.
Mis on erinevus vähidiagnoosiga patsientide puhul?
Vähidiagnoos samas tuleb üldjuhul ootamatult ja tihti on vaja kasvajat hakata kiirelt ravima ning munasarjade stimulatsiooniks ei pruugi olla enam aega või on stimulatsiooniks kasutatavad ravimid patsiendile vastunäidustatud. Kuigi munasarja kude on külmutatud juba varasemalt, siis on igapäevaselt IVF laborites munarakkude külmutamisega rohkem kogemusi.
Kas on ka võimalus, et hiljem ei ole siiski võimalik ka külmutatud koe abil lapsi saada? Mis võivad olla selle põhjused?
Maailmas on praeguseks sündinud juba üle 70 lapse, kelle emal oli ühel või teisel põhjusel varasemalt munasarja kude külmutatud. Munasarjakoe külmutamine ei anna kahjuks garantiid, et tulevikus peale sulatamist kude kindlasti säilib ja selle abil laps sünnib.
Samas on munasarjakoe külmutamine, midagi mis see naine sellel keerulisel hetkel teha saab, et suurendada tulevikus võimalusi pere loomiseks. Selleks, et külmutatud munasarja koest sünniks laps, peab kude peale sulatamist säilima ja naise organism peaks selle peale siirdamist omaks võtma, et saaks taastuda normaalne munarakkude areng.
Lapse sündimiseks peab munarakk esmalt viljastuma, jagunema hakkama ja pesastuma naise emakasse. See protsess sõltub paljudest asjaoludest ja peab arvestama, et tänapäeval õnnestub ligikaudu 30-40% kunstliku viljastamise protseduuridest.
Külmutatud munarakkude puhul saame täna öelda, et umbes 80% munarakkudest säilib peale külmutamise ja sulatamise protsessi. Mõnel patsiendil on see protsenti muidugi kõrgem, aga teisel madalam.
Kas on mõeldav, et munasarjakudet saab kasutada ka mõne teise naise jaoks?
Munasarjakudet saab kasutada ainult autoloogselt ehk siirdada saab ainult samale naisele tagasi. Kui mõnel naisel on vajadus doonormunarakkude järele, siis on selleks lihtsamad võimalused olemas.
Munarakudoonor loovutab munarakke ja arenevad embrüod siirdatakse juba naisele, kellel endal munarakke ei ole või on nende kvaliteet langenud.
Millised on praegu võimalused munasarjakoe külmutamiseks? Kas seda võib eelistada ka munarakkude külmutamisele?
Hetkel saab Nova Vita kliinikus naine külmutada oma munarakke. Meil on oma toimiv munarakupank, kus säilitame lisaks ka doonormunarakke, et aidata neid naisi, kellel on oma munarakud otsa lõppenud või on langenud nende kvaliteet.
Kokku on Nova Vitas aastate jooksul säilitatud 18 naise munasarja kude. Hetkel oleme üle vaatamas ja uuendamas oma tööjuhiseid, kuna viimastel aastatel pole munasarja koe külmutamise soovi üles näidatud. Munarakkude külmutamisega tegelema pea iga nädal.
Miks vahepealsetel aastatel pole munasarjakoe külmutamisi tehtud ja mis muudatused selle protseduuri puhul nüüd käsil on?
Aastate jooksul on maailmas muutunud tööjuhised ja vahendid, et munasarja koe külmutamine oleks veelgi efektiivsem. Oluline on kasutada parimaid olemasolevaid võimalusi, et pakkuda võimalikult head tulemust.
Koostöös Soome partnerkliinikuga Ovumia oleme üle vaatamas tööjuhiseid. Nova Vita kliinikul on olemas külmutusmasin, millega saab tagada temperatuuri aeglase järk-järgulise languse, mis on koe edukaks külmutamiseks väga oluline.