Rahvusvaheline uuring, milles osalesid Uus-Meremaa, Madalmaade, Brasiilia ja Egiptuse teadlased, tõestab, et emaka sisepinna ehk endomeetirumi kraapimine tekitab embrüo pesastumist soodustava põletikufaktori ja paneb emaka justkui vastupidi toimima.

Tartu ülikooli doktorant ja Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse teadur Mariann Koel selgitas, et põhjust, miks kraapimine emaka sisepinda aktiveerib, päris täpselt ei teata. Võimalik, et need soodsad tingimused pesastumiseks loob asjaolu, et kraapimine paneb emaka limaskestas olevad tüvirakud aktiivsemalt paljunema. Need rakud, mille geeniekspressioon on vahepeal olnud soikus, aktiveeritakse uuesti. See toimib tõenäoliselt seetõttu, et naised, kel on mitu järjestikkust ebaõnnestunud kunstliku viljastamise protseduuri, on endomeetriumi pind n-ö uinunud. Seetõttu aitavadki eelmainitud põletikulised faktorid endomeetriumil aktiveeruda ja viljastatud munarakul pesastuda.

See tähendab, et emaka sisepinna kraapimine mitte ei vähenda, vaid vastupidi tõstab võimalust, et naine rasestub kas kunstviljastamise või loomulikul teel. Just selle uuringu tulemusi tutvustas täna Helsingis toimuval rahvusvahelisel reproduktiivmeditsiini konverentsil Aucklandi ülikooli professor Sarah Lensen.

Lensen ja tema kolleegid analüüsisid oma koondülevaates kaheksa uuringu tulemusi, milles kokku osales 1180 naist- Selgus, et nendel naistel, kellel viljakuse tõstmise eesmärgil endomeetriumi pinda kraabiti, suurenes võimalus rasestuda ligikaudu kaks korda võrreldes nende naistega, kellele protseduuri ei tehtud.

Sarah Lensen selgitas, et protseduur võib olenevalt sooritatud ajahetkest soodustada rasestumist 9–28 protsenti.

Siiski tuleb uuringu kriitikana välja tuua, et vaadati kitsalt selle protseduuri mõju embrüo pesastumisele emakas, ega tuvastanud, et protseduur võiks kuidagi mõjutada emakavälise raseduse, raseduse katkemise või mitmikraseduste esinemist.

Samas rõhutab Lensen, et viimasena mainitud aspekte uuringutes ka ei vaadatud, mistõttu on vaja nende kohta info saamiseks edasisi uuringuid.
Emaka sisepinna kraapimise protseduur, nagu arvata võib, ei ole meeldiv. Nendegi uuringute puhul tuli välja, et kümnest patsiendist kuus kaebas ebamugavustunde või valu üle, mida see tuimestuseta tehtav protseduur kaasa tõi.

Samas toob Lensen ebamugavuse tasakaalustava tegurina välja asjaolu, et tegu on siiski väga odava ja lihtsa protseduuriga naise viljakuse tõstmiseks ning seda on võimalik teha tavalisel naistearst visiidil.
Siiski sõltub embrüo pesastumine, olgu see tehtud loomulikul või kunstlikul teel, veel väga mitmest tegurist. Näiteks “ajaaknast” ehk perioodist, mil emaka sisepind on viljastumiseks valmis ja embrüo kvaliteedist. Samuti viitab üks 2012. aasta uuring, et kui emaka sisepinna vigastamise protseduuri on tehtud samal päeval, kui viiakse naise kehasse kehaväliselt viljastatud munarakk, siis võib see protseduur hoopis pärssida pesastumist.

Sarah Lenseni juhitud uurimisrühm esitles oma uuringu tulemusi Helsingis toimuval ESHRE (European Society of Human Reproduction and Embryology) aastakonverentsil.