Eesti teadlase meetod tõotab läbimurret allergiaravimite arenduses

Allergiat ja astmat põhjustavate nuumrakkude peal uut ravimikandidaatide katsetamise vastu on ravimifirmadel tohutu huvi, kuid puudub kiire ja odav meetod rakkude tootmiseks ja paljundamiseks. Eesti teadlane Mari-Liis Kauts töötas selleks välja aga meetodi, mis pälvis Euroopa Teadusnõukogu (ERC) rahastuse ning mis on juba sattunud maailma ühe juhtiva ravimifirma huvi alla.
Maailmas on allergia ligikaudu 30 protsendil täiskasvanutest ja 40 protsendil lastest. Astma käes kannab ligikaudu 300 miljonit inimest maailmas. Ravimitööstuse jaoks tähendab see allergiaravimistest ainuüksi antihistamiinide turuväärtus ulatub miljarditesse dollaritesse.
Allergilist reaktsiooni ja astmat põhjustab nuumrakkude aktiveerumine, sest nad sisaldavad erinevaid keemilisi mediaatoreid, näiteks histamiini – aine mis tekitabki allergiaga kaasneva põletiku või ka šoki. Selle pärast ongi allergiaravimid enamasti kas nuumrakkude stabilisaatorid või antihisamiinid ehk takistavad histamiinide toimet.
Nuumrakud võivad põhjustada ka viljatust, kuna neid on palju ka emaka limaskesta ehk endomeetriumi koes. Autor: Kauczuk / Wikimedia Commons
Kuid nuumrakkude uurimine on paras väljakutse, kuna neid on inimkehast suures hulgas keeruline kätte saada ning nende paljundamine laboris on keeruline, aeganõudev ja kallis.
„Kuna bioloogiliselt aktiivseid nuumrakke leidub näiteks nahas ja kopsude ning hingamisteede limaskestas, siis neid rakke, mille peal ravimite mõju testida saaks, ongi keeruline inimesest eraldada,“ selgitas Mari-Liis Kauts, kes töötab praegu teadurina Tartus Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuses (TerviseTAK).
Varem on avaldatud protokolle ehk juhendeid, milles nuumrakkude saamiseks kasutatakse tüvirakutehnoloogiat, kus nuumrakke saaks aretada tüvirakkudest. Aga sellisel moel kulub nuumrakkude rakukultuuri saamiseks vähemalt 10–12 nädalat ning see nõuab väga palju erinevaid kasvufaktoreid, mis on väga kallis.
Mari-Liis Kautsi ja tema doktoritöö juhendaja, Edinburghi ülikooli professori Elaine Dzierzaki välja töötatud lahenduse abil kulub nuumrakkude tootmiseks vaid 12 päeva ning see tähendab ka, et kulub oluliselt vähem kasvufaktoreid, mis omakorda teeb nende rakukultuuride saamise palju odavamaks.
Millel Kautsi meetod põhineb?
See protokoll tugineb reporter tüvirakuliini kasutamisel ning selle abil saab eraldada tüvirakukultuurist vaid need rakud, millel on suur potentsiaal muutuda nuumrakkudeks ja siis paljundada juba ainult neid rakke. „See protokoll aitabki piiramatus koguses väga lühikese ajaga toota bioloogiliselt aktiivseid nuumrakke.“
Mari-Liis Kauts andis doktoritööga suure panuse personaalse rakuravi arengusse. Allikas: Erakogu
Siinjuures on oluline, et selle meetodiga on võimalik teha patsiendi-spetsiifilisi nuumrakke, et arendada personaalse meditsiini ravimeid. Selleks kasutatakse indutseeritud pluripotentsete tüvirakkude (iPS) tehnoloogiat, mille käigus võetakse inimesest naharakud, tehakse neist tüvirakud ja siis neid saab juba muuta nuumrakkudeks. See võimaldab uurida ka haruldasi patsiendispetsiifilisi haigusi.
„Oletame, et meil on patsient, kellel on mingi eriline nuumrakkude põhjustatud haigus, mille vastu ei ole ravimit, siis me genereerime temale omased nuumrakud, mille peal ravimifirmad saavadki katsetada erinevaid ravimikandidaate ning välja selgitada, milline neist just antud patsiendi haigust kõige efektiivsemalt ravib,“ selgitas Kauts.
Just seepärast ongi paljud ravimifirmad sellest meetodist väga huvitatud. Näiteks ravimitootja Bayer on maailmas suuruselt 4. allergiaravimite, täpsemalt antihistamiinide tootja. Bayer ongi näidanud üles huvi Kautsi ja Dzierzaki välja töötatud meetodi kasutamisest oma ravimikatsetustes.
Mari-Liis Kauts kaitses oma doktoritöö Edinburghi ülikoolis, kuid sugugi mitte nuumrakkude paljundamise, vaid veretüvirakkude uurimise teemal. See ERC grandi pälvinud projekt sündis tänu ootamatule hüpoteesi-välisele avastusele, kuid on nüüd võtmas nii teaduslikult kui majanduslikult suuri mõõtmeid.
Nuumrakud võivad põhjustada ka viljatust, kuna neid on palju ka emaka limaskesta ehk endomeetriumi koes. TerviseTAKi teadurina töötades jätkab Kauts viljatusravi meetodite arendamist ning panustab ühtlasi nuumrakkude paljundamise meetodi arendamisse.
Raha miljardite rakkude kasvatamiseks
Euroopa Teadusnõukoja ehk ERC grandi abiga töötavad Kauts ja Dzierzak edasi selle kallal, kuidas toota kiiresti miljardeid inimese nuumrakke, et siis ravimifirmad saaksid nende peal teha kliinilisi ravimikandidaatide katsetusi.
Ravimifirma Bayer ongi huvitatud just sellest, et saada võimalikult palju rakke võimalikult väikese ajaga. Piltlikult öeldes ostaks Bayer või mistahes teine ravimifirma Kautsi meetodi patendi, et selle abil panna tööle suur rakuvabrik, kus toota kiiresti ja odavalt sadu miljardeid nuumrakke oma potentsiaalsete ravimikandidaatide testimiseks.
„Ajaliselt rääkides on see umbes kahe aasta küsimus. Me suudame praegu toota inimese nuumrakke väga lühikese ajaga. Nüüd üritame protokolli optimiseerida, et rakkude saaki veelgi suurendada ja näidata nende bioloogilist aktiivsust,“ selgitas Kauts.
Praeguseks on see meetod patenteeritud ning õige pea ilmub ka rahvusvahelises eelretsenseeritud ajakirjas. Patendi juures on Mari-Liis Kauts märgitud kui inventor ehk leiutaja, kel jääb tulevikus õigus kasutada patenti eelistingimustel. „Kui see projekt läheb suuremaks ja kõik õnnestub, siis mul oleks huvi ka siin Eestis nende rakkudega edasi töötada ehk panna siin püsti väike tootmislabor.“
Lugemissoovitus: Eelmisel nädalal kajastasime Tartu ülikooli meditsiiniprofessori Tambet Teesalu projekti, mis samuti pälvis ERC proof of concept grandi.