Mainekas grant aitab Eesti teadlaste tarka vähiravimit tuua apteegiletile ({{commentsTotal}})

{{1505793600000 | amCalendar}}

Tartu ülikooli teadlased on välja töötanud targa vähiravimi - uudse kullerpeptiidi, mis veresoontesse süstituna otsib üles vähirakud ja jätab kahjustamata terved koed.

Teadusuuringust apteegiletile jõudmiseni on aga väga pikk ja kulukas tee ning just seepärast on Euroopa Teadusnõukogu (ERC) otsustanud toetada Eesti teadlaste tööd jõudmist ettevõtlusesse.

Selle targa vähiravimi uuringu juht Tartu ülikooli meditsiiniprofessor Tambet Teesalu sai esimese Eesti teadlasena ERC proof of concept grandi. Proof of concept ehk pilootkatse tähendab, et tuleb näidata, kuidas teadustöö rakenduses töötab. 150 000 euro suuruse uuringutoetuse eesmärk ongi toetada teadustulemuste innovatsiooni- ja turupotentsiaali.

Milles seisneb tark vähiravim?

Kullerpeptiididega suunatud nanoosakeste abil on võimalik toimetada vähiravim kehas täpselt sinna, kus ta mõjuma peaks ehk kasvajasse. Seesugune ravimi manustamine jätab puutumata terved koed ning vähendab ühtlasi vähiravi ebameeldivaid kõrvaltoimeid. See teeb nii diagnoosimise kui ravi oluliselt täpsemaks.

„Idee ongi selles, et võtta ühe meie avaldamata paljulubava teadustöö tulemused ja kaitsta selle intellektuaalomandi õigused ja läbi viia esmane arendustöö,“ selgitas Teesalu. Selleks, et üldse jõuda teadusuuringust kliiniliste katseteni, mis omakorda on aluseks ravimi jõudmiseks patsientideni, on esmalt vaja võtta teadusavastusele eelpatent.

Siis on aasta aega, et uuringu tulemused avaldada teadusajakirjas ning liikuda edasi patendi poole. See kõik aga nõuab konsultantide ja ekspertide tuge ning see maksab päris palju raha.

Eesti teadlased ongi kaasanud eksperdid Hollandist, kes on taolisi nanoosakestel tuginevaid ravimeid viinud kliiniliste uuringuteni.

„See summa, mille me ERC käest saime, on piisav esialgseteks arendustööks. Loomulikult ei vii me selle 150 000 euroga uut ravimit kliinikusse. See raha lähebki pigem IP-kaitsele [IP intellectual property ehk intellektuaalomand] turu-uuringute, ettevõtte asutamise, konsultantide kasutamisele ja teatud mahus prekliinilisele teadustööle.“

Teadusuuringu jõudmine apteegiletile tähendab suurt hulka kulusid, mida tavaliselt pole arvestatud teadustöö tegemise kulude hulka. Selle jaoks ongi seesugune ERC grant väga vajalik. Selleks, et kuhugi jõuda ei piisa lihtsalt patendi tegemisest ja kosilaste ootama jäämisest.

„Ükskõik kui kihvt mõte sul on, sa pead ta viima mingisse faasi ise oma jõududega, ravimiarenduses tuleb oma asi viia näiteks vähemalt faas ühte ehk kliinilistesse uuringutesse.“

Tambet Teesalu on oma järeldoktorantuuri töö põhjal asutatud koostööd tegema ühe USA biotehnoloogiafirmas, milles ollakse just täpselt sellises faasis, kus järgmise nelja kuu jooksul hakatakse ravimikandidaati testima patsientidel.

„Seal me nägime, et seni kuni me ootasime, et mõni ettevõte keegi tuleks ja hakkaks arendustööd tegema ja võtaks selle üle niikaua midagi ei juhtunud. Aga siis, kui sa ise liigutad, püüad grante ja teisi avalikke vahendeid kaasata, et võimalikult odavalt võimalikult kaugele jõuda, siis ühel hetkel seda märgatakse ja siis annad selle intellektuaalomandi edasi farmaatsiatööstusele ja teistele arendajatele.“

Potentsiaalne järgmine Skype võiks tulla biotehnoloogiast

Lugejal võib tekkida küsimus, mis kasu saab Eesti kui siinse teadustöö tulemusena loodud intellektuaalomand välismaisele farmaatsiatööstusele müüakse? Professor Teesalu toob siinkohal võrdluse Skype'iga.

Sellise teadustöö baasilt loodud ettevõte on Eesti oma ja eesti osanikega ning kui sellest saab rahvusvaheline edulugu vähiravis, siis saab sellest just Eesti edulugu ning Eesti majanduslik kasu.

Taolisi biotehnoloogia või farmaatsia-alaseid teadustöid, millest võiks saada Eesti edulugu, on Teesalu sõnul Eestis mitmeid. Paraku napib võimalusi just sellise arendustöö jaoks, mis võimaldaks anda Eesti teadlaste töö viia rahvusvahelisse ettevõtlusesse, kuna Eestis napib taolisi suurettevõtteid või pole neil ettevõtetel raha, et teadustööd turule, n-ö apteegiletteidele viia.

Tambet Teesalu soovitaks Eesti riigil mõelda just taoliste grantide loomisele, kus ei nõutaks teadlaste „kunstlikku“ koostööd ettevõtetega, vaid antaks otse teadlastele arendustööks sarnaselt ERC grandiga – patenteerimiseks, rahvusvaheliseks konsultatsiooniks jmt. „Vaja oleks just selliseid proof-of-concept arendusgrante, millega viia avastused rakendusfaasi, kus oma jalgade peal seista.“

Professor Tambet Teesalu juhitud projekt kannab pealkirja „Commercialising a novel glioblastoma targeted therapy and a companion diagnostic compound“ ning see tugineb doktorant Prakash Lingasamy teadustööle.

Eesti teadlastest on erinevaid ERC grante pälvinud veel etnobotaanik Renata Sõukand,  akadeemikud Ülo Niinemets ja Lauri Mälksoo ning Tartu ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog.



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: