Eestlanna arendab Šotimaal verehaigustega võitlemiseks erilist rakuravi ({{commentsTotal}})

Mari-Liis Kauts andis doktoritööga suure panuse personaalse rakuravi arengusse.
Mari-Liis Kauts andis doktoritööga suure panuse personaalse rakuravi arengusse. Autor/allikas: Erakogu

Eestlanna kaitses mainekas Edinburghi ülikoolis doktoritöö, millega arendab verehaigustega võitlemiseks personaalset rakuravi. Doktoritöö valmis koostöös Rotterdami Erasmus meditsiini keskusega ja Mari-Liis Kauts andis sellega suure panuse personaalse rakuravi arengusse. 

Personaalse rakuravi puhul saaks tulevikus verehaigusi ravides kasutada patsiendi enda keharakkudest valmistatud vereloome tüvirakke. Nii ei sõltuks verehaiguste ravi enam sobiva doonori leidmisest, vaid ravida saaks kõiki patsiente. 

Personaalses rakuravis kasutatakse patsiendi naharakke, mis muudetakse pluripotentseteks ehk algseteks tüvirakkudeks. Need on rakud, millel on potentsiaal muutuda mistahes rakutüübiks meie kehas. Seejärel suunatakse need pluripotentsed tüvirakud spetsiifiliste valkude mõjul muutuma vereloome tüvirakkudeks, misjärel viiakse nad tagasi patsiendi organismi, kus nad taastavad normaalse vereloome. 

Personaalse rakuravi kasutuselevõttu on senini takistanud kitsad teadmised valkudest, mis on vajalikud pluripotentsete tüvirakkude muutmiseks vereloome tüvirakkudeks. 

Mari-Liis Kauts uuris oma doktoritöös valku nimega Gata2, mis on üks ligikaudu kümnest vereloomega seotud oluliselt valgust. 

Töö eesmärk oli välja selgitada, kas, millal ning mis tasemel Gata2 on vajalik vereloome tüvirakkude tekkeks. Uurimuses kasutati uudset Gata2 reporter-rakuliini, mis võimaldab laboris jäljendada vereloome tüvirakkude arengut pluripotentsetest tüvirakkudest.

Eestlanna doktoritöö tulemused näitasid, et vaid Gata2 omavad rakud suudavad omandada vereloome tüvirakkude tunnused. Esmakordselt näidati, et Gata2 valgu tase oli neis rakkudes väga range kontrolli all – vaid teatud tasemel Gata2 oli eelduseks vereloome tüvirakkude tunnuste tekkeks. 

Uurimuses selgus, et kõrgema Gata2 tasemega rakud muutuvad hoopis nuumrakkudeks, mis on immuunsüsteemi kõige olulisemad tegelased. 

Paljud meist on nuumrakkudega kokku puutunud: kas toidust või õietolmust tekitatud allergiate või astma tõttu. Nuumrakkude kontrollimatu aktiveerumine on nende haiguste otseseks põhjuseks.

Lisaks edusammudele vereloome tüvirakkude arengu selgitamises, töötas Kauts doktoritöö käigus välja uudse meetodi patsiendi-spetsiifiliste nuumrakkude tootmiseks. See aitab kaasa allergiate ja astma tekkepõhjuste selgitamisele ning nende vastaste personaalsete ravimite väljatöötamisele.

Mari-Liis Kautsi doktoritöö juhendaks oli Edinburghi ülikooli ning Rotterdami Erasmus meditsiini keskuse regeneratiivse hematoloogia professor Elaine Dzierzak, kes on maailmas üks edukaimaid vereloome arengu teadlasi, kirjeldades esimesena, kus organismi osas vereloome tüvirakud tekivad. 

Dzierzak’i laboris valminud Kautsi doktoritöö adresseerib otseselt rakuravi arendamises olevat kõige aktuaalsemat probleemi: kirjeldades vereloome tüvirakkude koostisosi, aidates sellega kaasa verehaiguste-vastase rakuravi väljatöötamisele. 

Autor ütles, et kuigi järel-doktorantuur Edinburghis või mõnes muus maailma tippkeskuses on tema jaoks väga ahvatlev, soovib ta enda tuleviku siiski Eestiga siduda. 

“Tänu Eesti innovaatilisele ühiskonnale on siin uudsete tehnoloogiate rakendamine palju tulemusrikkam kui mõnes suurriigis. Näiteks on Eestis rakuravi edendamiseks loodud rakuravi klaster ning Tallinnas on ainulaadsed "puhta ruumi" laboritingimused patsiendi rakkude kultiveerimiseks.

Kavatsen doktorantuuri ajal omandatud kogemusi ja välis-kontakte Eestis rakendada, et siin koostööna tervisetehnoloogiate arenduskeskuse ning Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlastega rakuravi võimalusi edasi arendada,” rääkis Kauts kodumaale tagasi pöördumise soovist.

Tüvirakud annavad lootust nii mõnegi haiguse ravis. Autor: Wikipedia.org

Millega tegeleb Eesti rakuravi klaster?

  • Eestis tegutsev rakuravi klaster seob kokku teadlaste, ülikoolide, kliinikute ja arstide, biotehnoloogiaettevõtete teadmised ja oskused ning puhta ruumi labori. 

  • Rakuravi klastri missiooniks on luua Eestist rahvusvahelisel tasandil  rakuteraapia ja regeneratiivse meditsiinikeskus ning visiooniks on kujundada Eestis regeneratiivse meditsiini ja rakuravi valdkond Eesti biotehnoloogia ekspordi lipulaevaks.

  • Klastris tegelevad teadustööga nii Tartu ülikool kui Tallinna tehnikaülikool. igapäevane raviteenust osutavad Tartu ülikooli kliinikum, taastava kirurgia kliinik, ortopeedia arstid ja Vitaclinika.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.