TAC-seq`i meetod mõõdab suure täpsusega biomarkeriteks kasutatavate DNA ja RNA molekulide arvu, mis annavad väärtuslikku teavet inimese tervise kohta.

Uue meetodi abil saab uurida lapseootel naise veres leiduvat rakuvaba DNAd, et ohutul viisil teha kindlaks levinumad loote kromosoomihaigused. Lisaks saab mõõta ja analüüsida oluliste regulaatormolekulide (mikro-RNAde) taset erinevates kehavedelikes. Need molekulid on mitmete haiguste biomarkerid, mille abil saab tuvastada haigusi ilma ebameeldiva ja valusa biopsia võtmiseta haiguskoldest. 

Biomarkeriks võib olla ükskõik milline biomolekul, mille olemasolu või puudumine on mõõdetav ning mis annab infot terviseseisundi kohta. Kliinikutes on kasutuses tuhandeid biomarkerite põhiseid teste, millest paljud analüüsivad DNAd kui pärilikkusainet ja geenide avaldumist. Kliinilises analüüsis on oluline, et vastused oleksid võimalikult täpsed ja testimine mõistliku hinnaga.

Tervisetehnoloogiate Arendusekeskuse teadlased koostöös Tartu Ülikooli, Rootsi Karolinska Instituudi ja Soome Helsingi Ülikooliga avaldasid Nature sõsarajakirjas Genomic Medicine ka artikli, kus nad tutvustasid TAC-seq'i meetodit koos võimalike rakendustega.

Tartu Ülikooli bioinformaatika doktorant Hindrek Teder. 

Tartu Ülikooli bioinformaatika doktorandi Hindrek Tederi sõnul võimaldab TAC-seq väga täpset analüüsi, mis peegeldab patsiendi tegelikku tervislikku seisundit.

"Kliiniliste proovide analüüsis on tavaline, et uuritavat DNAd peab tehniliselt paljundama, sest muidu ei saa seda aparaatidega mõõta. Kui mitu koopiat mõnest algsest molekulist tekib, pole teada ning seetõttu on ka tulemused ebatäpsed. Seevastu TAC-seq'i puhul näeme ilma kadudeta ka algandmeid, ning tunneme ära ja eemaldame kõik laboris tekitatud koopiad. Tulemus on, et korrigeeritud biomarkerite väärtused peegeldavad kliinilist proovi võimalikult tõetruult."

Biomarkerite laborianalüüsil saab iga unikaalne molekul külge nö isikukoodi. Andmete analüüsis leitakse seejärel sarnase isikukoodiga molekulid ehk laboris paljundamisega tekitatud koopiad üles ning liidetakse kokku. Seeläbi on võimalik vähendada tehnilist viga, mis materjali paljundamisel laboris tekib.

"Molekulaarseid isikukoode on seni kasutatud teadusuuringutes, kuid see on nüüd standardiks saamas ka kliiniliste proovide analüüsis", täpsustab Hindrek Teder, kes on ka ühtlasi artikli esimene autor koos TÜ molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Mariann Koeli ja TÜ informaatika magistrandi Priit Paluojaga.

TAC-seq`i meetodi loomist juhtinud Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhtivteaduri Kaarel Krjutškovi sõnul oli see laboratoorne meetod esmalt justkui unistus, mis realiseerus alles pärast aastaid kestnud katsetusi.

"On hulganisti teaduslikke ja kõrgtehnoloogilisi geenianalüüsi meetodeid, mille abil patsiente uuritakse, kuid nägime, et tungiv vajadus oli ülitäpse ja taskukohase lahenduse järele. See geenitehnoloogiline leiutis avardab kõvasti uurijate võimalusi," tõdes Krjutškov.

"TAC-seq kui arendustegevus on liikunud ideaalilähedasel kursil. Esmalt viisime läbi põhjaliku baasuuringu, mille järel andsime sisse rahvusvahelise patenditaotluse. Nüüd järgnes teaduspublikatsioon, mis kirjeldab meetodi eripalgelisi rakendusi ning kõige olulisem – meetodit hakatakse juba kasutama tervishoiusüsteemis," võttis Krjutškov pika arendustööprotsessi kokku.